22. septembril tähistatav rahvusvaheline autovaba päev sündis soovist näidata, milline võiks linn olla siis, kui tänavatel oleks vähem autosid.
Tänaseks on ühest päevast saanud osa laiemast säästva liikuvuse mõtteviisist, milles osalevad tuhanded linnad üle maailma. Ka Eestis on autovaba päeva tähistatud juba üle kahe aastakümne.
Mõte autovabast linnast ei ole tegelikult uus. Esimesed suuremad autovabad päevad said tõuke 1970. aastate naftakriisist, kui kütuse nappus sundis mitmel pool Euroopas korraldama autovabu või piiratud autoliiklusega päevi. Tänapäevase autovaba päeva idee hakkas aga kujunema 1990. aastatel, mil üha rohkem hakati rääkima linnade õhukvaliteedist, liiklusmürast, ummikutest ja sellest, kellele linnaruum tegelikult kuulub.
Euroopas korraldati 1990. aastate teisel poolel mitmes riigis autovabu päevi. Prantsusmaal toimus esimene üleriigiline „En ville, sans ma voiture?“ ehk „Linnas ilma minu autota?“ päev 1998. aastal 34 linna osalusel. 1999. aastal toimus Euroopas juba laiem rahvusvaheline autovaba päeva algatus ning 22. september kujunes selle kindlaks kuupäevaks. 2000. aastal korraldati esimene üleeuroopaline autovaba päev Euroopa Komisjoni toetatud algatuse „In town, without my car!“ raames.
2022. aastal käivitati Euroopa Liidu eestvedamisel Euroopa liikuvusnädal, mis toimub igal aastal 16.–22. septembrini. Selle lõpetab 22. septembril autovaba päev. Liikuvusnädala eesmärk on tutvustada alternatiive autole – ühistransporti, jalgrattasõitu ja jalgsi liikumist – ning anda linnadele võimalus katsetada uusi liiklus- ja linnaplaneerimise lahendusi.
Autovaba päeva mõte ei ole tingimata see, et kõik autod tuleks üheks päevaks tänavatelt kõrvaldada. Pigem püütakse näidata, milline võiks olla linnaruum siis, kui osa inimestest valib autole alternatiivi. Mõnes linnas suletakse tänavaid liikluseks, teisal korraldatakse rattasõite, tänavapidusid, kontserte või kogukonnaüritusi. Nii saab autovabast päevast omamoodi linnaruumi eksperiment.
Eestis jõudis idee kiiresti kohale
Eestis on autovaba päeva tähistatud vähemalt 2000. aastate algusest. Näiteks kajastas Eesti välisministeerium 2003. aastal, et Tallinnas toimus 21. ja 22. septembril autovaba päev.
Tallinnas on autovaba päeva puhul aastate jooksul kasutatud erinevaid lahendusi. 2005. aastal oli 22. septembril Tallinnas ühistranspordi kasutamine kõigile tasuta. Hiljem on korraldatud rattasõite, suletud tänavaid ja kujundatud parklaid ajutiselt ümber kohtadeks, kus saab korraldada kultuuri- ja kogukonnaüritusi.
2019. aastal muudeti autovaba päeva puhul autoliiklusele ajutiselt suletuks mitu tänavalõiku Balti jaama ümbruses ning Tallinna ühistransport oli sel päeval tasuta. Nõmmel on autovaba päevast kujunenud kogukonnaüritus, mille raames on liiklusele suletud tänavalõike ning arutatud rattateede ja linnaruumi tulevikku.
Viimastel aastatel on autovaba päeva tähistamine muutunud üha mitmekesisemaks. 2025. aastal toimus Tallinnas näiteks Tour d’ÖÖ ühissõit, millest võttis osa hinnanguliselt kuni 2000 inimest.
Kuidas kujundada linnu, kus inimene ei pea iga igapäevase liikumise jaoks autot kasutama.
Ka Tartu tähistab autovaba päeva järjepidevalt. 2026. aastal lõpetab seal liikuvusnädala 22. septembril ühine rattasõit, millele järgneb programm jalakäijatele mõeldud Kompanii tänaval. Rae vald kutsub tänavu elanikke samuti autot koju jätma ning korraldab Jüris tasuta jalgrataste tehnilise kontrolli.
Autovaba päeva tähtsus on seega aastatega muutunud. Kui alguses oli keskmes eelkõige auto tekitatud õhu- ja mürasaaste, siis nüüd räägitakse laiemalt sellest, kuidas kujundada linnu, kus inimene ei pea iga igapäevase liikumise jaoks autot kasutama. 22. september on selle mõtte iga-aastane meeldetuletus: mõnikord piisab ühest päevast, et avastada, et sihtkohta saab minna ka jalgsi, jalgrattaga või bussiga – ja et tänav võib olla midagi enamat kui lihtsalt autode sõidutee.
Mis Viimsis toimub?
Tänavu tähistatakse autovaba päeva Viimsis üsna praktilise ja liikuvusele keskenduva programmiga. Üritus toimub Hundi tee 31 parklas kell 15–19.
- InterModi liikuvushubide tutvustus – esitletakse Viimsisse kavandatavate liikuvushubide eskiise ja kontseptsioone ning kogutakse elanikelt tagasisidet.
- Tõukerattakoolitus – Transpordiamet annab nõu, kuidas tõukerattaga ohutult liigelda.
- Ühistranspordi tutvustus ja koolitus – IIL ja Hansabuss tutvustavad Viimsi ühistranspordi võimalusi. Kell 16 algaval koolitusel räägitakse muu hulgas sõiduplaanidest, valla sise- ja avalikest liinidest, sõiduõigusest, soodustustest ja liiklusohutusest.
- Krossirattasõidu tutvustus ja koolitus – saab tutvuda krossirattasõidu, treeningute ja võistlustel osalemise võimalustega ning ohutu sõidu põhimõtetega.
- Teehoolduse ja liikluskorralduse tutvustus – TREV-2 räägib teehooldusest, tee-ehitusest ja liiklusmärkide valmistamisest ning sellest, kuidas anda teada teedel märgatud probleemidest.
- Kell 17–18 räägib piirkonnapolitsei kergliikuritest ja liiklusohutusest.
Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (ChatGTP)
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga:

