Viimsi vallavalitsus andnud oma heakskiidu Sõpruse tee 4 olemasoleva katlamaja laienduseks.
Juba paar aastat töötab katlamaja otse Haabneeme aleviku südames. Piltlikult öeldes on see koht Viimsis sama keskne nagu Tallinnas või Tartus sealne raekoja plats. Kaltamaja asub madaltiheda elamupiirkonna vahetus läheduses ning on kutsunud esile elanike pahameele, mis on päädinud juba kohtuprotsessiga.
Viimsi ja Haabneeme soojusmajanduse arengud ulatuvad nõuka aega. Toona paiknes mäe peal Pirita Lillekasvatuse Näidissohvoosi keskus koos suure kasvuhoonekompleksiga, mille juurde kuulus ka katlamaja. Sellest katlamajast tarniti soojust ka lähedalasuvate uute korruselamute tarbeks.
Mäe all asus S.M. Kirovi nim. Kalurikolhoosi keskus, mille mereäärses osas oli kalatööstus koos katlamajaga. Sellest katlamajast tarniti soojust ka uusarendustele Haabneeme alevikus.
Viims vallavolikogu 12. septembri 2006 määrusega nr. 32 on katlamaja Haabneeme tööstualalt nihutatud aleviku südamesse Sõpruse tee 4 kinnistule. See otsus on vastuolus nii Haabneeme aleviku üldplaneeringuga kui Viimsi valla mandiriosa üldplaneeringuga. Esimese kohaselt peaks Sõpruse tee 4 kinnistul paiknema hoopis ühistranspordi terminal ja parkimisala. Teise dokumendi järgi peaks Sõpruse tee 4 kinnistul olema hoopis haljasala.
Tegelikkus on, et Sõpruse tee 4 kinnistul paikneb nii olemasolev gaaskütusel töötav katlamaja kui hakkab paiknema ka kavandatav biokütusel töötav katlamaja. Need jõujaamad asetuvad otse Haabneeme aleviku südamesse, justkui kohalikule raekoja platsile. Katlamaja peaks aga asuma hoopis tootmismaal, sest keskkonnaohtlikkuse seisukohalt võttes on tegu suurtootmisega.
Katlamaja asub otse Haabneeme aleviku eramajade külje all, aga seal toodetud soojuse tarbijad elavad pisut kaugemal asuvates korruselamutes. Seega soojus korteriomanikele, saaste majaomanikele.
Haabneeme alevik paikneb justkui kraavis, mille üheks nö kaldaks on 50 m kõrgune Lubja mägi ja teiseks nö kaldaks mereäärne kõrge sanglepa puistu. Seega sõltub katlamajast tuleva saaste hajumine tuule suunast. Projektis väidetakse, et vahemaa katlamajast esimese eramuni on 92 m. See ei vasta tõele, vahemaa esimese eramuni on 60 m ja selle eramu kinnistuni 30 m. Samuti ei sisalda projekt Päästeameti heakskiitu.
Tuleks vaadata laiemat pilti
Kas on üldse mõtekas Viimsi ja Haabneeme alevikus arendada soojuse tootmist lokaalsete katlamajadega? Teades, et Irus paikneb antud hetkel kolm suurt soojuse tootjat ( Iru Elektrijaam koos olmejäätmete põletusplokiga ja kaks koostootmisjaama), oleks ehk otstarbekas analüüsida kogu Viimsi ja Haabneeme soojuse tarnimist sealt? Linnastumine vallas on toimunud ja seda täielikult peatada ei saa, kuid taristu vajab veel kõvasti järeleaitamist. Katlamaja ehitamine aleviku keskele, kus tööstuse olemasolu tuleks vältida, on ruumiplaneerimise seisukohast äärmiselt kahetsusväärne.
Tänane soojuse hind Viimsis taandatuna tarbijate maksevõimele on keskmiselt 70 €/MWh. Tallinnas, mis saab soojuse Irust, on hind keskmiselt 60€/MWh. Viimsis müüdava soojuse arvestuse aluseks on statistika järgi võetud tarbijate keskmine palk 1500 eurot kuus. Tundub pisut ülekohtune olevat sellest numbrist lähtuda. Vähemalt oleks võinud mediaanpalga võtta, kuna see kajastaks tegelikku olukorda reaalsemalt.
Gaasikatlamaja on üks müravaiksemaid ja paremini automatiseeritav soojustootmise komplekse. Hakkepuidu transpordi ja kütteks kasutamisega suureneb müratase oluliselt, kuna kütuse laaadimisne mehhanismidega tekitab seda paratamatult. Lisaks mürale toimub hakkest paratamatult ka tolmu eraldus, mis paisatakse õhku ja ladestub lähiümbrusesse. Kuidas see probleem lahendatakse?
Täna puuduvad Sõpruse tee 4 katlamaja korstendel komplektsed saasteainete mõõtmise seadmed. Nende seadmetega oleks võimalik reaalajas jälgida kõiki mõõdetavaid suurusi ja hinnata nende vastavust lubatud väärtustele. Taolise süsteemi ehitusmontaaž tööde maksumus algab 150 tuhandest eurost.
Aare Pernik on Haabneeme elanik ja energiakonsultant.
Viimsi Uudised
Jaga: