Möödunud nädalal Reinu teel autoga kokkupõrkes hukkunud metskits tuletas taaskord meelde, et elame Viimsi poolsaarele kõrvuti paljude metsloomadega. Ning et ulukite rohkus on üks siinsetest väärtustest, mida peaksime üheskoos hoidma.
2019. aasta alguses pöördus Viimsi vallavalitsus Keskkonnaministeeriumi poole ühe murega. Selleks oli vallaametnike hinnangul põtrade liigne arvukus Viimsi poolsaarel. Kirjutati, et teadlaste hinnangul võiks Viimsis elada 4 – 5 põtra, aga valla poolt jäägritelt tellitud uuringu põhjal elab neid siin koguni 21 – 23.
Eriti murelikuks tegi Viimsi vallavalitsuse ametnikke asjaolu, et kuna Viimsi ei ole jahipiirkond, siis langeb põtrade küttimise võimalus ära.
Pole teada mida Keskkonnaministeeriumist vallale täpsemalt vastati, sest dokumendiregistrist seda vastust pole õnnestunud leida. Küll aga on teada, et valla keskkonnametnike murekiri lekkis meediasse ning jõudis sealt tagasi Viimsilaste Facebooki gruppi. Kus see tekitades paraja pahameeletormi.
Sotsiaalmeedia postitustest ilmnes, et suur osa viimsilastest peab põtrade või kitsede jõudmist oma aia taha või koguni aeda pigem positiivseid emotsioone loovaks. Kuigi oli ka kurtmisi istikute kahjustamise osas.
Mis puutub põtrade ja autode liikumisega seotud õnnetustesse, siis sai valdavaks arvamus, et autojuhid peaksid kinni pidama kehtestatud piirkiirusest. Ning olema teada-tuntud ulukite liikumiskoridoride ja maanteede ristumiskohtades ettevaatlikumad. Samuti et vallavalitsus koostöös teid haldavate riigiametitega peaks pöörama suuremat tähelepanu hoiatavate märgiste, autotulesid peegeldavate reflektorite jms paigaldamisele.
Tegin toona volikogus sõnavõtu, milles juhtisin võimuliidu esindajate tähelepanu paarile teemaga seotud asjaolule. Esiteks sellele, et probleemi olemus pole mitte liigne põtrade arvukus Viimsi metsades. Vaid hoopiski Viimsis viimasel kümnendil toimunud hoogne kinnisvaraarendus. Mis paljuski on toimunud ka siinsete metsade arvel. Selle tegevuse käigus on läbi lõigatud senised põtrade käigurajad ja rohekoridorid. Mis ongi viinud põdrad laane asemel uusarenduste õuedele.
Rääkisin sellestki, et põtrade suures arvus Tallinna südalinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel tuleks näha väärtust, mitte mure. Kui leida tasakaal metsaelukate ja inimeste toimimisel, võiks põdradest kujuneda atraktiivsed turismimagnetid.
Ja et miks mitte tõsta põder nö Viimsi vapilooma staatusse ning hoolitseda kõikide vahenditega nende heaolu ning turvalisuse eest?
Tänavu aasta alguses, kui Randvere teel hukkus liiklusõnnetuses järjekordne põder, algatas kohalik elanik Jaak Sepp internetis toetusallkirjade kogumise antud teelõigul piirkiiruse vähendamiseks 90-lt km/h 70-le km/h. Kuigi vastav petitsioon kogus kiirelt üle 300 toetusallkirja, siis vallavalitsus ega Transpordiamet mingeid märkimisväärseid samme ette ei võtnud.
Tänane võimuliit näib käsitlevat Viimsi põlismetsi kui potentsiaalset ehitustandrit ning annab olemasolevatel teedel eelised pigem kiiretele autodele. Kas Viimsit juhtivate parteilastest ärimeeste halvasti varjatud soovist muuta Viimsi city’ks tõukubki mure põtrade arvukuse pärast?
Ivo Rull on Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Loe samal teemal:
“VIDEO! Reinu teel hukkus 70 km alas metskits”
“VIDEO! Randvere teel kiiruspiirangut taotleval rahvaalgatusel ligi 300 allkirja”
“Lauri Klein: rohekoridoride kinni pigistamise tõttu on kitsed ja põdrad Viimsi metsades lõksus”
Viimsi Uudised
Jaga: