Arles Taal kolis lasnamäestuvast Viimsist ära

Kauaaegne Viimsi elanik ja ettevõtja Arles Taal kolis uut kodu rajades hoopiski Kiili valda.

Viimsi Uudised palus Arles Taalilt intervjuu lahkumise põhjuste kohta.

Millal ja miks asusite Viimsi elama?

2002. aasta lõpus, mil pere vajas suuremat elamispinda ning selleks avanes hea võimalus Rohuneemes. Toona oli sealt linna tööle käimine väga kiire, Pirita ja Merivälja teel sai sõita 70ga ning Rohuneeme teel liiklus peaaegu et puudus.

Rohuneeme kesise ühistranspordi tõttu oli lapsi vaja pidevalt Viimsi keskusse koolidesse-trennidesse sõidutada, seetõttu kolisime mõne aja pärast perega Viimsi alevisse elama. Elasime väga vaikses piirkonnas vallamaja taga ning olime Viimsi eluga igati rahul.

Miks tekkis otsus Viimsist ära kolida?

Lapsed sirgusid ning tekkis soov omada oma maja. Kaalusime perega ka selle ehitamist Viimsisse, ent selleks ajaks kujunenud liiklusolud ja ülerahvastatus sundisid meid sellest võimalusest loobuma. Näiteks Viimsisse kolides oli Mustast Luigest alates koju sõites valgusfoor Russalka juures ning sealt edasi oli järgmine foor alles Pirita linnaosa valitsuse juures. Nüüd jääb samale teelõigule vähemalt 15 foori ja neid tuleb pidevalt juurde.

Hommikusi tipptunde õnnetus mul veel vältida, aga ka õhtune kojujõudmine muutus üha keerulisemaks. Sestap kolisimegi 2018. aastal elama Kiili valda.

Millised on Kiili eelised võrreldes Viimsiga?

Tallinna sõiduks saab valida kahe erineva võimaluse vahel – Tartu või Viljandi maanteed pidi. Ning ka kõige tihedama liiklusvoo korral ei kulu selleks enam kui 25 minutit. Kuna elanikke on seal võrreldes Viimsiga märkimisväärselt vähem, siis on elu Kiilis hoopis hubasem. Just nii nagu 14 – 15 aastat tagasi Rohuneemes. Et on üksteist tundev, sõbralikult suhtlev ja kokkuhoidev kogukond ning väga vaikne kodukant.

Viimsi puhul tuleb täna paraku tõdeda, et sinna on hakanud kolima Lasnamäe.

Kas soovitaksite täna Viimsit elupaigana mõnele oma sõbrale või tuttavale?

Enam mitte. Viimsi elukeskkond on totaalselt käest ära lastud. Näiteks see klindiastangu pealne, kuhu viib trepp, on nüüd maju tihedalt täis ehitatud. See ei ole planeering, mis oleks vastu võetud 15 aastat tagasi.

Tiheda linnaosa pilt avaneb ka Lubja mäe jalamil, sinna ühtäkki kerkinud ridaelamuid ja paarismaju vaadates. Viimsis liikudes pole enam nö hingamisruumi, kogu vallast on saamas üks linn.

Samas on Viimsis nüüd hästi palju linnale omaseid mugavusi. Näiteks kinno, spaasse või ostukeskusse ei pea minema enam autoga, saab ka jala käia.

Viimsi vallavõim on võtnuks sihiks lähema kümnendi jooksul tekitada valda elukohad umbes 35 – 40 tuhandele elanikule.

Sel juhul kujuneb Viimsist Eesti mõistes suur linn. Vald saab täis elamuid ja teid, vahele ehk jäetakse ka mõni park. Minu hobiks on jahindus. Seega pean inimestele, kes kurdavad kitsede või põtrade  tuleku üle koduhoovi, ütlema vastupidist. Tegelikult on inimesed Viimsis läinud kitse või põtrade nö hoovi elama.

Viimsi Uudised

Jaga: