Tammneeme Külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus selgitab, kuidas vallavõim manipuleerib Tammelaane DP läbisurumisel rohevõrgustiku aladega.
Umbes kuu aega tagasi oli Viimsi Uudistes juttu Randvere ja Tammneeme piiril mere ääres asuva Tammelaane kinnistu detailplaneeringust. Selle realiseerumisel lubati kahe küla vahelist turvalist ühendust jalgtee näol. See pole aga ainus praegusel kursil täitumisele mittemääratud lubadus. Planeeringu algatamisel seati ühtlasi tingimuseks, et väheneda ei tohi teemaplaneeringuga määratud ala läbiva rohevõrgustiku pindala ja rohealade sidusus peab olema tagatud ka edaspidi.
Rohevõrgustikuks võib lugeda sisuliselt kogu loodusliku ilmega ala. See koosneb erinevatest elementidest – tuum- ja tugialad, astmelauad, puhveralad, rohekoridorid ja haljastud. Teemaplaneering määrab ära rohevõrgustiku toimimise arengusuunad, lõpliku ja muutmatu seisu peab aga fikseerima detailplaneering.
Tammelaane kinnistu pindala koos planeeringusse haaratud reformimata riigimaaga on 15,29 ha. Praegu läbivad seda ala rohekoridor ja haljastu, mis katavad maastikul peaaegu 10 ha. Teiselt poolt kattub teemaplaneeringu järgne rohevõrgustik osaliselt ranna piiranguvööndiga, mille pindala on samuti ligi 10 ha. See tähendab, et kogu planeeringuala on sisuliselt roheala.
Kuna ranna ehituskeelu- ja piiranguvöönd on veelgi rangema kaitsega ala kui omavalitsuse poolt kehtestatud teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustik, siis täiendavat kaitset see enam ei vajaks. Nüüd planeeritakse rohevõrgustiku alale 9 elamukrunti koos teemaaga, mis haukab sellest umbes 4 ha. Lisaks reserveeritakse teest mere poole, ranna piiranguvööndisse ja elamukruntidest sisemaa poole, veel umbes 3,5 ha maad, kust vallavalitsus planeeringu tellijana iga hinna eest rohevõrgustikku tõrjuda soovib.
Kuidas siis ikkagi oleks võimalik rohevõrgustikku suurendada?
Tavamõistus ütleb, et justkui polegi. Inimese leidlikkusel pole aga piire. Planeeringuga nihutataks rohekoridor ja haljastu ranna ehituskeeluvööndisse, mis on juba niigi kaitstud. Vähe sellest, nihutatud haljastu ja rohekoridor hakkaksid ka omavahel kattuma ja seda veelgi suuremas osas kui enne.
Ometi väidab vald planeeringu tellijana, et muudatuste tulemusena rohevõrgustiku pindala mitte ainult ei säili, vaid lausa suureneb 1,2 ha võrra. Küsin nüüd uuesti, kuidas on see võimalik? Väga lihtsalt, meil on ju kaks erinevat rohevõrgustiku elementi – koridor ja haljastu. Kui need üksipulgi lahti harutada, on ühe pindala 5,95 ja teisel 7,95 ha, kokku 13,9 ha. Uues asukohas on koridor küll kitsam, ent pisut pikem, haljastu saab rohkem pinda juurde ja kahe peale kokku tulebki 15,1 ha. Lisades sama loogikaga ka ranna piiranguvööndi, saame rohevõrgustiku kogupindalaks juba 25 ha! Taaskord võrdluseks, planeeringuala kogupindala on 15,29 ha. Vaadake skeeme ja püüdke need kaks elementi pluss ranna piiranguvöönd sealt eristada.
Neid 52 kodanikku, kes planeeringu suhtes oma allkirjaga vastuseisu avaldasid, selline trikitamine ei veena. Ei veennud ka rahandusministeeriumi, kes nüüd planeeringu üle järelvalvet teeb ja vallavalitsusel sellise arvutuskäigu üle kontrollida palus.
Kui vallavalitsus detsembris 2019 uuesti sama rehkenduse esitas ja arvas, et sellega ongi asi korras, saatsin valda täiendava päringu milles palusin arvestada ka rohevõrgustiku elementide kattuvaid osi. Nii saaks igaüks võrrelda, kuidas pindalad looduses ehk tegelikkuses, mitte paberi peal muutuksid. Samuti tundsin huvi, millisele metoodikale selline „kõrgem pilotaaž“ tugineb. Vastust ootan siiani.
Küll jõudis aga vallavalitsuse keskkonna- ja planeeringute osakonna planeeringute peaspetsialist Anne Siitan koostada ja osakonnajuhataja Elvis Tõnnison allkirjastada pöördumise rahandusministeeriumile, milles ainult ei utsitata riigiasutust tagant, vaid antakse ka selge suunis lõpplahenduse jaoks: „Eeltoodust tulenevalt palume Teid jätkata järelevalvemenetlust ning anda heakskiit Randvere külas asuva kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringule.“
Millegipärast pole see kiri valla dokumendiregistrist leitav, rahandusministeeriumi asjaajamine on siiski läbipaistvam. Planeeringust otseselt huvitatud munitsipaalpoliitik püüab avalikku tähelepanu vältida ja jääda talle harjumuspärasesse niiditõmbaja rolli.
Igale vähegi arusaajale inimesele peaks olema selge, et võrgustik ei toimi mitte paberil, vaid reaalsel maastikul ning sõltub sellest, mis seda ümbritseb. Rohevõrgustiku tegelik toimimine pole aga planeeringu koostajaid paistnud algusest saadik huvitavat.
Kogu protsess jätkub ja arengutest anname operatiivselt teada ka edaspidi.
Vasakul pool teemaplaneeringu kohane haljastu, paremal detailplaneeringuga soovitav haljastu.
Vasakul pool teemaplaneeringu kohane rohevõrgustik, paremal detailplaneeringuga soovitav rohekordor. Ala kaguosas väheneb rohekoridori laius drastiliselt ja seab kogu rohevõrgustiku edasise toimimise kahtluse alla.
Loe samal teemal:
„Andres Jaanus: kuidas pääseda külast külla?“
„Andres Jaanus: Tammelaane detailplaneeringu kronoloogia“
„VIDEO! Kogukonna vastuseis vallavõimu poolt soositavale Tammelaane detailplaneeringule jätkub“
Viimsi Uudised
Jaga: