Sääre tee sadamasaaga ei näi ametlikul kursil vähemalt mõneks ajaks jätkuvat.
Ent nagu vallavanemgi möönab, on merelepääsu vabadusega tekkinud aastakümnete jooksul paras probleemipundar. Riiklikusse registrisse on Viimsi mandriosast kantud seitse sadamat – Miiduranna, Rohuneeme, Rohuneeme väikesadam, Oti, Kelvingi, Leppneeme ja Tammneeme sadam. Neist viimast pole tegelikult veel ehitama hakatudki. Seega ametlikke sildumis- ja merelemineku kohti ei jätku igasse rannaküllagi.
Rannajoon aga jutustab paljugi. Seal liikudes võib aimata vanu lautrikohti, mis paatide kuivaletõmbamiseks kuulusid peaaegu iga rannaäärse talu juurde. Aga ka uuemaaegseid võimsaid muule ja kaldakindlustusi, mis annavad silmad ette nii mõnelegi sadamale. Põhimõtteliselt peaksid kõik lautrikohadki ometi registreeritud. Vähemalt ehitusregistris nagu kuurid, garaažid ja saunad. Vallavalitsus on selleks juba aastaid tagasi ka vastava üleskutse teinud.
Kirjatüki eesmärk pole teha järelvalvet (selleks puudub ka pädevus ja volitus), ent ühe markantsema näite just Rohuneemest siiski toon. Tunnuspildile on mahtunud poolsaare mõlemal küljel umbes kilomeetrine rannariba ja selguseta kaldarajatisi loendasin vähemalt kuus. Mujal on neid hõredamalt. Vaid ühe muuli ja kaldakindlustuse pildil saab tuvastada ehitusregistrist (EHR).
Segadust on tekitatud ka mõistetega, eelkõige sellega, mis on lauter. Rahandusministeerium on oma hiljutises selgitustaotluses seoses Sääre tee 22 planeeringuga viidanud nii mereleksikonile kui maakonnaplaneeringule. Kummagi järgi ei mahu lautri mõiste alla paadisillad, muulid või muud rajatised, mis nõuavad suuremat ehitustegevust. Kindlasti pole mõistlik hakata registrisse kandmist taotlema igale veel vaevumärgatavale ajaloolisele lautrikohale. Suuremate rajatistega on aga ametlikus asjaajamises üsna palju tegemist ja see on ka põhjuseks, miks on asju hämaras aetud, kui võimalus on jäetud. Kõik algab juba keskkonnamõjude uurimisest. Kuidas mõjutab sadama rajamine hoovuste ja setete liikumist? Kas faarvaatri valik tagab selle lahtipüsimise? Mis hakkab toimuma sadama akvatooriumis? Mäletan, et aastaid tagasi püüti ka minu kodukoha lähedal paadile sissesõiduteed süvendada, aga mõne aja pärast oli tulemuseks hoopis püdel mudane põhi, kuhu võis põlvist saati vajuda.
Enamasti on sadama moodi kaldarajatised kerkinud eraomanike initsiatiivil. Suvel kallasraja retke tehes ei märganud enamuses nendest Rohuneeme kandi „lautritest“ küll ühtegi veesõidukit. Igaühes oleks seal aga ruumi jätkunud mitmele. Mõistetav, et sellised sadamad või kuidas iganes neid nimetada, on rajatud individuaalseks otstarbeks. Samas elab lähikonnas järjest enam väikelaevaomanikke, kellel oleks samuti mugavam oma veesõidukeid kodu lähedal hoida kui järjest kitsamaks jäävates linnaümbruse väikesadamates. Kogukonnasadam on muidugi hea idee, aga kõigi ühiskasutuses objektidega võib ühel hetkel tüli majas olla. Samuti on raske leida piisavalt kompanjone uue väikesadama rajamiseks, kes on valmis oma raha selle alla matma. Kui on aga hea sõprus- või naabruskond, siis leiaks ka juba olemasolevatele paatide hoidmiskohtadele efektiivsema kasutuse.
Kõik eelnev ei tähenda, et igaüks, kes on endale mere äärde krundi soetanud, võikski hea õnne peale välja minna ja kui veab, siis ehk saab kunagi tulevikus ka asjad vormiliselt joonde ajada.
Sääre tee 22 planeering küll lõpetati, aga peaküsimus jääb õhku – mis nende muulidega siis ikkagi edasi saab?
On ilmselge, et planeering algatati juba rajatu tagantjärele seadustamiseks. Sellele viitab kasvõi ajavahemik taotluse sisseandmisest kuni planeeringu algatamise korralduseni, mille jooksul suurem osa kavandatust juba ellu viidi. Kaasomaniku vastuseis on loomulikult kaalukas põhjendus asja lõpetamiseks, aga vaevalt oleks see nii kiiresti sündinud ilma kogukonna ülekaaluka tauniva hoiakuta ebaseaduslikule tegevusele. Näha selles järjekordselt volikogu opositsiooni poolset ässitamist näitab lihtsalt poliitikute rikutud mõtlemist.
Tunnuspilt: Rohuneeme küla piiresse jääb hulgaliselt teadmata staatusega kaldarajatisi. Alusena on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Vaata pilti suurelt, sellele klikkides:
Viimsi Uudised
Jaga: