Visalt levib arusaam et koroonat pole olemas. Vaatame siis veidi, mis toimub maailmas, aga mis meid võiks veel enam huvitada – Viimsis ja lähiümbruses.
Maailmas on tänaseks registreeritud enam kui 58,7 miljonit nakatunut. Nendest 3% ehk 1,4 miljonit on surnud. Euroopas on 15,6 miljonit nakatunut, nendest 335 tuhat ehk 5,5% on surnud. Eestis on vastavad numbrid 9724, 88 ja 1,5%. Jooksvalt saab vaadata muutuvaid andmeid SIIT.
Allpool graafikud Covid-19 levikust mõnedes riikides (Tartu Ülikooli andmed)
Joonise paremaks nägemiseks klõpsa sellel hiirega.
Graafikul on päevase juhtumid 100 000 elaniku kohta. Kõverad tõusvalt 22. novembri näidu järgi – Soome, Läti, Eesti, UK, Hispaania, Belgia, Rootsi, USA, Leedu, Poola ja Itaalia. Siiani on teise lainega hästi hakkama saanud Soome, Läti ja Eesti olukord ei ole ka veel hull, aga kõverad on tugevas tõusutrendis. Euroopa kauaaegne suveräänne liider Belgia on tänu karmidele piirangutele suutnud pöörata nakatumise tugevasse langusesse. Murelikuks teevad Poola, kus seis oli vahepeal Euroopa halvim ja eriti Leedu, kust vaatamata piirangutele tulevad üle päeva nakatumise rekordid.
Euroopa liidu, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) ja Ühendkuningriigi nakatumiskordajate kaardil (https://www.ecdc.europa.eu/en/cases-2019-ncov-eueea) on vaid mõned „oaasid“ – Soome, Norra, Iirimaa, Kreeka, Island, esialgu veel ka Läti ja Eesti.
Joonise paremaks nägemiseks klõpsa sellel hiirega.
Suremus Covid-19 tagajärjel on kümneid kordi kõrgem (1 – 5 %) kui gripi puhul. Eestis haigestus aastatel 2018 – 2019 grippi hinnanguliselt 45-55 tuhat inimest ning gripist tingitud tüsistuste tagajärjel suri 57 haigestunut Täpsemalt saab vaadata SIIT.
Ka Eestis on Covid-19 vähemalt 10 korda tapvam kui gripp. Millest täna väga vähe teatakse on longcovid, s.t. milliseid tagajärgi tervisele (tüsistusi!) annab Covid19-sse nakatumine ja läbipõdemine. Selle väljaselgitamiseks kulub aastaid!
Eesti on kuni viimase ajani koroona leviku tõkestamisega hästi hakkama saanud. Tänu millele? Arvan, et eelkõige tänu kevadisele pingutusele – me suutsime hoida distantsi, me ei pidutsenud, me ei reisinud, lapsed olid kodus. Jah, see kaks kuud – ainult kaks kuud! – oli raske aeg. Kuid see andis võimaluse korraldada ümber haiglasüsteem jätkusuutlikuks, hoida meedikud töövõimelisena ja lapsed tervena. Hooldekodud kandsid muidugi kaotusi, aga ka neis suudeti olukord kontrolli all hoida.
Suvi möödus suhteliselt rahulikuna, eriti võrreldes muu maailmaga. Mulle tundus küll imelik see pidev „valmistumine teiseks laineks“. Oleksin pigem oodanud valmistumist uue laine ärahoidmiseks, seda paraku ei tehtud.
Ja siis see tuli – septembris ja oktoobris hiilivalt ning novembris oli kuri karjas.
Paika ei pea ka väide, et noortele ja lastele koroona külge ei hakka, tõestuseks nakatunute profiil Terviseameti lehelt.
Tõsi, noored põevad kergemalt või ei põe üldse, aga seda ohtlikumad levitajad nad paraku on. Muide, Läti statistika näitab üle päeva surmasid ka vanusegrupis 35-50 aastased, nii et ei ole see midagi vaid vanurite tõbi.
Mis toimub Viimsis?
Aga palju meid huvitab, mis toimub kusagil seal, maailmas, Euroopas, Ida- Virumaal. Vaatame, kus paikneme meie, viimsilased. Hakkasin Viimsi valla nakatumist Terviseameti kodulehelt novembri algusest, trend on alloleval joonisel.
Joonise paremaks nägemiseks klõpsa sellel hiirega.
Mis siit võib järeldada? Esiteks, ajavahemikul 5. november kuni 20. november nakatunute arv kahekordistus. Teiseks, kui see trend püsib – mis ehk polegi tänases olukorras enam halb lootus – siis tuleb iga nädalaga ligikaudu 100 nakatanut juurde.
Millisel positsioonil oleme võrreldes naabritega? Sellest annab hea ettekujutuse järgmine joonis, tehtud samuti Terviseameti kodulehel olevaid andmeid kasutades.
Joonise paremaks nägemiseks klõpsa sellel hiirega.
Koos lähinaabrite Maardu ja Lasnamäega oleme jätkuvalt selle kurva edetabeli liidrid. Muretsemiseks on põhjust küllaga, kuivõrd kogu Tallinn on väga kõrge tasemega ja samale tasemele on viimase nädalaga jõudnud ka Kuusalu koos Loksaga, Jõelähtme ja Kiili vallad.
Järeldused:
- COVID-19 on olemas;
- COVID-19 on väga nakkav;
- COVID-19 on vähemalt 10 korda tapvam tavagripist;
- me ei tea täna tegelikult midagi longcovidist ehk viiruse pikaajalisest toimest;
- kui me ei võitle viiruse vastu, siis saavad kaotused olema suured;
- kuulake spetsialiste, kuulake teadlasi ja arste;
- ärge laske end heidutada sellest 10%-st, kes peavad end ekspertidest targemaks!
Lõpetuseks üks mõte doktor Peeter Talvingult: „Maskid ei ole usu küsimus. Epidemioloogilised ja laboriuuringud on näidanud päris veenvalt, et maskid peatasid pandeemia New Yorgis“.
Ants Erm on Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ning Kogukondade Viimsi esindaja vallavolikogus.
Jaga: