Viimasel ajal on Viimsis palju kõneainet pakkunud volikogu juhtide vahetamise teema.
Sellesse debatti ma siinkohal ei lasku, vaid vaatlen volikogu rolli suuremas pildis ning pikemas perspektiivis.
Üks abivallavanem ütles aastapäevad tagasi volikogu istungil otse välja, et vallavalitsus käib volikogus oma eelnõusid „ära koputamas“. Seda mentaliteeti olen Viimsi erinevate võimuliitude poolt saanud näha ja tunda juba alates aastast 2017. Mitte ükski senine vallavalitsus pole soovinud volikogu tervikuna kaasata oluliste otsuste kujundamisse. Erilise innukusega on püütud tasalülitada opositsiooni esindajaid. Aga ka osa võimuliitu kuuluvaid volikogu liikmeid käsitletakse kui kuulekaid käetõstjaid, kellel ei tohi olla oma eriarvamust. Näiteks väga halvasti lõhnava Kirovi City detailplaneeringu algatamise „ära koputamisel“ seisis vallavanem isiklikult volikogu saali uksel. Sealt suunas ta oma kohale kätt tõstma volikogu liikme, kes püüdis enne ebameeldivat protseduuri volikogu istungilt lahkuda.
Mida tuleks muuta? Teemasid on palju, aga siinkohal piirdun vaid kolme uuendusega, mis tõstaksid volikogu töö taset ning seal tehtavate otsuste mõju.
Esiteks tuleb saata volikogu päevakord ning sellega kaasnevad eelnõud volikogu liikmetele välja mitte neli päeva enne istungit, nagu see täna toimub. Normaalne on, et kõik volikogu liikmed saavad eelnõud tutvumiseks kätte nädal enne volikogu istungi toimumist. Minu volikogu liikme praktikas on olnud näiteks istung, kus jaanipäeva eelsele koosolekule paisati 25 päevakorrapunkti, millega kaasnes üle 1000 lehekülje peenes kirjas juriidilisi tekste. Loomulikult oli sellesse infomassiivi nö ära peidetud toona valda kureerinud suurärimehe huve realiseerivad eelnõud. Eeldus, et opositsioon neid ajapiirangu tõttu üles ei leia ning otsustajatele piinlikkust tekitavaid küsimusi ei esita, toona siiski ei täitunud.
Aga printsiibis peavad kõik volikogu liikmed saama oma põhitöö ja pereelu kõrvalt eelnõudega põhjalikult tutvuda, milleks 4 päeva (mille hulgas ka nädalavahetus) ei ole piisav aeg.
Teiseks tuleb liberaliseerida volikogus toimuvate arutelude protseduuri. Praegune valla põhimäärus on tehtud suhteliselt jäigaks, võimaldades igas päevakorrapunktis volikogu liikmele vaid kahte küsimust, ühte repliiki ning ühte sõnavõttu. Pole keeruline aimata, et sellise raami eesmärk on olnud piirata opositsiooni kuuluvate volikogu liikmete võimalusi võimuliidu poolt ettevalmistatud vallavalitsuse eelnõude osas vähemalt kaasa rääkida, rääkimata nende täiendamisest või täpsustamisest.
Ilmselgelt sattuvad vähemalt osad täna võimuliitu kuuluvad erakonnad pärast sügisesi valimisi opositsiooni. Näeksin siis heameelega, et nad saaksid esitada uuele vallavalitsusele rohkem küsimusi ja teha rohkem ettepanekuid, kui nad ise võimul olles seda opositsioonile võimaldasid.
Kolmandaks peab ka volikogu olema kaasatud Viimsis oluliste teemade arutellu, isegi kui planeerimisseadus seda otseselt ei nõua. Nii näiteks ei toonud tänane vallavalitsus küsimust, kuhu ja millisena jalgpallihall rajada, üldse volikokku arutamiseks. Esimese astme kohtu hinnangul rikuti sellega ka seadust. Aga veelgi rohkem eiras tänane võimuliit nõnda hea valitsemise ja kaasamise protseduuri, mida eelmiste valimiste eel suure suuga lubati.
Saatsin Viimsi volikogu esimehele konkreetse ettepaneku tuua üldplaneeringu eskiisi arutelu tänavu septembris toimuva volikogu päevakorda.
Hetkel on väga aktuaalne Viimsi arengut puudutav küsimus valla uus üldplaneering. Ja kuigi planeerimisseadus seda ei nõua, oleks igati põhjendatud et ka vallavolikogus toimuks antud eskiisi arutelu. Et viimsilased saaksid teada, mitte ainult teemast puudutatud maaomanike arvamused, vaid ka neid esindavate poliitiliste jõudude suhtumised ühte või teise arengusuunda.
Saatsin Viimsi volikogu esimehele konkreetse ettepaneku tuua üldplaneeringu eskiisi arutelu tänavu septembris toimuva volikogu päevakorda. Kus vallavalitsuse poolt oleks põhiettekanne ning kõik volikogus esindatud erakonnad ja valimisliidud saaksid kaasettekande võimaluse. Millele võiks järgneva volikogu liikmete vaba arutelu küsimuste, repliikide ja sõnavõttude vormis.
Viimsilastel on enne järgmise volikogu koosseisu valimist oluline teada, mis seisukohal on nende toetust püüdvad kohalikud poliitikud valla tulevikku kõige rohkem mõjutava dokumendi osas.
Ivo Rull on Viimsi vallavolikogu liige alates 2017. aastast (Kogukondade Viimsi)
Loe samal teemal:
“KÕVA SÕNA: abivallavanem kutsus eelnõu kiirelt ära koputama”
“Võimuliit rakendas taas teerullipoliitikat”
“VANA VASK! Vallavanem bännis Ilja Bani volikogu istungilt lahkumise enne Kirovi City hääletust”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: