Tänane Haabneeme keskus on ilus vaadata üksnes Andreas Willingtoni õhtuhämaruses tehtud droonifotolt.
Jalutades aga Haabneeme põhiteedel, tuleb kohati peale lausa ahastus. Mis küll on toimunud nende vallajuhtide mõtetes, kes on siia lubanud sellise kakofoonilise avaliku ruumi tekkimist? Kõike seda ei saa veeretada kunagiste otsustajate kapsaaeda, ka tänasel võimuliidul tuleb selle sigri-migri eest vastutust kanda.
Avaliku ruumi arengu mõistes pakuvad Viimsi ja meie naaberomavalitsus Maardu kummalist paradoksi. Nõukogude ajal oli toonase Kirovi kalurikolhoosi keskus omas ajas väga atraktiivne. Seda käidi imetlemas üle kogu N.Liidu ning uhkusega presenteeriti toonast keskust ka välismaalastele. Nüüd aga laiutavad Haabneemes eraomaniku ja valla kokkuleppimatuse tõttu räämas tondilossid ning tühermaad. Natuke maad on jäänud veel ka vallale, kuid selmet rajada sinna Siim Kallase poolt eelmiste valimiste eel bravuurikalt lubatud keskväljak koos purskkaevuga, on lastud püstitada hoopiski katlamaja. Ning planeeritakse veel üht katlamaja, büroohoonet ja parkimisplatse.
Samal ajal on 40 aastat tagasi rajatud nõukogude tööstuslinnast Maardust saanud tänaseks väga hoolitsetud avaliku ruumiga elupaik. Maardusse on tehtud mitu purskkaevu, sinna on rajatud erinevaid parke ja lillekujunduslikke haljakuid, õigeuslikele kirik jmt.
Põhjused, miks Viimsis on nii vähe panustatud avaliku ruumi inimsõbralikumaks kujundamisse, saab välja tuua ka tänase võimuliidu esindajate tegematuse näidetel. Kas Siim Kallas asus pärast vallavanemaks saamist ellu viima oma visiooni purskkaevuga keskväljakust? Ei, tema esimene mure oli lasta ehitada endale vallamajja uus, kahekojaline kabinet.
Kas Siim Kallas, Laine Randjärv või Illar Lemetti (kõik Reformierakonna liikmed) on teinud valmis 2018. aastaks lubatud Tammede pargi? Ei ole ning refid koos koalitsioonipartneritega hääletavad ka 2021. aasta eelarvest välja opositsiooni ettepaneku hakata seda parki kasvõi etapiviisiliselt rajama.
Laine Randjärv otsustas viimsilasi ehmatada avalikku ruumi püstitatud plastist jõulukuusega. Õnneks oli tegemist ajutise installatsiooniga ning see kadus koos tolle refide tööbüroo läkitatud esindaja lahkumisega siit vallast.
Mida tuleks Viimsisse inimsõbraliku keskuse loomise nimel esmajoones teha? Arvan, et kiiremas korras tuleks teoks teha Tammede park. See looks keskuse lähedale multifunaktsionaalse piirkonna, kus nii lapsed, täiskasvanud kui lemmikloomad saaksid veeta oma vaba aega. Teiseks pole vaja venitada Viimsi keskust Lubja mäele või Miidurannaga külgnevale kütuseterminali alale. Vallal on veel maad Sõpruse teel – tehtagu sinna avalikus kasutuses olevaid väljakuid ning atraktsioone, mitte parklaid, katlamaju ja büroohooneid. Kolmandaks tuleks Haabneeme muuta jalgrattasõbaralikuks, rajades korralikud rattateed ja parklad. Neljandaks tuleks leida mõistlikud kokkulepped eraomanikega, kellele kuuluvad Viimsi keskuses erinevad kinnistud ja hooned. Väga palju oleks võimalik teha avaliku ja erasektori koostöös.
Viiendaks ja kõige olulisemaks arenguks võiks olla viimsilaste tegelike soovidega arvestamine, mitte kinnisvaraarendajate huvide jõuline pedaalimine.
Kui tänane võimuliit oleks soovinud Viimsi keskuse avaliku ruumiga tegelda, olnuks eeltoodud asjad nö miinimumprogrammina tehtavad. Aga nad ei ole tegelikult soovinud. Sooviti hoopis raamatukogu ehituspoe rendipinnale viimist, Tammelaane maastikukaitsealale ehitusloa andmist, avalikuks otstarbeks suurepärase asukohaga killuplatsi eramukruntideks pööramist, surfiklubi surumist kiviranda, Rohuneeme suplusranda ebasesaduslikult rajatud muulide seadustamist. Samuti Pargi ja Reisi parkla rajamist kohta, kus peaaegu mitte keegi seda ei kasuta jpm.
Viimsi väärib inimsõbralikumat keskust ning otsutajateks neid, kes tõesti tahavad sellega tegeleda.
Ivo Rull on Kogukondade Viimsi esindaja volikogus.
Viimsi Uudised
Jaga: