Olles lugenud valla häälekandjas ilmunud artiklit soojamajandusest*, püüan selgitada ning välja tuua aspekte, mis on jäänud kajastamata ja võivad tekitada elanikes väärarusaamu.
Arengukava on osaliselt ellu viidud, aga esimese asjana juhin tähelepanu arengukavas prognoositud soojuse hinnale. Kindlasti ei vasta see täna kehtivale 79,34 EURMW/h, vaid peaks olema oluliselt madalamal tasemel. Arengukava on kodulehel olemas ja sellega saab igaüks tutvuda.
Võrkude investeeringud on tänuväärne ja tore asi. Esiteks kaitseb see soojuskadude vähendamisega keskkonda ja tekitab väiksema tootmisreostuse. Teiseks on see soojatootja huvides. Miks nii? Väga trikiga lugu. Kuna Konkurentsiamet teeb tänuväärset tööd, siis on soojuse hinna kujunemisel välja kujundatud soojusvõrkude energiakao valem, mis teatud protsendi ületamisel jätab normist kõrgema kao kulu soojatootja kanda. See on esimene põhjus, miks soojatootja võrku investeerima peab, keegi ei taha ju kadu kinni maksta, see on otsene soojatootja miinus. Tarbijad ei huvita siin kedagi.
Teine oluline põhjus investeeringute tegemiseks on soojuse hinna kujundus ja kasum. Jällegi on Konkurentsiameti poolt välja töötatud hinnavalem selline, et kui investeeringuid ei ole, siis ei ole ka võimalik mõistliku marginaaliga töötada. Kasum tuleb hinnavalemi põhjal varade tootlikkusest ja kui soojatootja varadesse ei panusta, siis kasumit ei tule.
Kindlasti tuleb aru saada, et kõik investeeringud kaugküttesse on tehtud soojuse tootja poolt ja selle maksavad kinni kõik valla elanikud toasooja tarbimisega, poeskäiguga või treeningsaali külastusega. Omavalitsuse panus rahaliselt on 0 eurot.
Soojuse hinnast. Valla esindaja toob välja võrdluse naabritega Pirital. Täna on hind Pirital 202,13EUR MW/h. Aga kes on soojuse tootjaks nimetatud piirkonnas? Üllatus üllatus – sama ettevõte, mis meiegi vallas. Kurioosseks teeb asja veel see, et Konkurentsiamet on pidanud ettevõtte tegevusse selliselt sekkuma, et esimesena Eesti Vabariigis on saanud ettevõte ettekirjutuse madalama energiahinna tootmiseks võrgupiirkonnas konkursi välja kuulutamiseks.
Valla hoonete energiatõhususe kohta kirjutasin juba eelmisel aastal märgukirja auditi tegemise vajadusest omavalitsuse hoonetele ning tore kuulda, et lõpuks on asjad kuidagigi liikuma hakanud. Märgukirjas on ka välja toodud kombineerimislahenduste vajadused.
Kompresseerimislahendustest juhin tähelepanu asjaolule, et väga vale on läheneda suurte võimsuste puhul kompresseerimislahendustele õhk-vesi meetodil. Kompresseerimisjaamad töötavad kaugküttelahendustes väga edukalt (COP 5), kus kasutatakse ära nii suitsugaaside jääksoojust peale ökonomaisereid (kondensaat) kuni reoveeni välja. Tehnikaülikooli teeb energiaalaseid täiendkoolitusi pidevalt ning soovi korral saab ka loenguid järele kuulata.
Moodne soojuspump RTSF: 180-385kW (R1234ze)
Ühiskondlike hoonete puhul eraldi ühikutena tuleb kompresseerimine siduda kaugkütte ning jahutusega, kus jahutuseadmete puhul vabanev soojus kompresseeeritakse koheselt soojusenergiaks. Artiumi puhul oleks selline lähenemine esmavajalik ja hea tahe näidata keskkonnasäästu ning rahalist kokkuhoidu.
Kui vald tahaks tõeliselt madalamasse soojuse hinda panustada, siis oleks esmane ettepanek kuulutada välja madalama MW/h pakkumise hange.
Kes tahab, see pakub. Lähteülesanne kokku ja konkurss avalikuks. Järsku ei tahagi praegu keegi riske võtta ja saabki samamoodi edasi minna.
Lõpetuseks küsin taas küsimuse, millele olen püüdnud pikalt vastut saada, aga kuidagi ei õnnestu. Millistel asjaoludel on valla soojamajandus ADVEN Eesti kätte sattunud? Strateegiliste ettevõtete müük või rent peaksid olema vallarahva huvides ning läbipaistvad. Ühtegi dokumenti avaliku konkursi, suunatud pakkumiste või varade otsustusõigusega müügi kohta väidetavalt säilinud ei ole. Müstika.
Jaak Sepp on valimisliidu Kogukondade Viimsi esindja volikogu eelarvekomisjonis.
Loe samal teemal:
*”Kaugküttest ja valla soojamajandusest”
“Jaak Sepp: soojuse hinnast ning CO2-st“
Viimsi Uudised
Jaga: