ERIK LAUR: Naftaturg ootab uut lööki, sõjahirm peegeldub hinnas

Naftaturg on 27. oktoobril 2026 taas geopoliitilise šoki lävel. Brenti detsembrifutuur kaupleb umbes 116,5 dollaril barrelist pärast reedest 117,45 dollari tippu.

Veel oktoobri alguses maksis lähim Brenti leping ligikaudu 102 dollarit ning 1. oktoobril langes hind isegi 96,55 dollarini.

Vähem kui kuuga toimunud ligikaudu 20-protsendine hinnahüpe näitab, et turuosalised maksavad juba praegu märkimisväärset riskipreemiat võimaliku uue Iraani konflikti eest. Seega juhib naftahinda praegu nõudluse asemel sõjalise eskalatsiooni kartus.

Samas ei ole turul veel füüsilist naftapuudust. 25. oktoobril ulatus merel olev naftakogus 1,357 miljardi barrelini, jäädes vaid 24 miljoni barreliga alla 7. detsembri 2025 tipptasemele ehk 1,381 miljardile barrelile. Augusti lõpust on kogus kasvanud 145 miljoni barreli võrra ning Lähis-Ida oktoobrikuu ekspordiks hinnatakse 15–18 miljonit barrelit päevas. Laevad liiguvad küll pikemaid marsruute mööda, kuid tugevad ekspordivood kinnitavad, et kõrge hind ei tulene praegu füüsilisest defitsiidist.

Seetõttu võib 3. november muuta poliitilise piduri sõjalisele eskalatsioonile märksa nõrgemaks.

Pingeid võimendab USA poliitiline kalender. Vahevalimised toimuvad 3. novembril ning nähakse, et Donald Trump soovib võimalikud uued löögid Iraani vastu lükata valimiste järgsesse aega. Poliitiline kalkulatsioon on selge: kõrged bensiini- ja diislikütuse hinnad võivad kahjustada vabariiklaste võimalusi säilitada kontroll esindajatekoja ja potentsiaalselt ka senati üle.

Samal ajal suurendasid septembri keskpaigast sagenenud ähvardused ja teated USA uutest löögiplaanidest oktoobris nafta hinnariski. Seetõttu võib 3. november muuta poliitilise piduri sõjalisele eskalatsioonile märksa nõrgemaks.

Eskalatsiooni hind oleks karm. Konflikti keskmes ei ole ainult sõjaline jõud, vaid ka Iraani 440 kilogrammi kõrgelt rikastatud uraani, mille loovutamist USA ja Iisrael nõuavad. Kui järgmised löögid tabaksid Iraani energiataristut ning Teheran vastaks samaga, võiks Lähis-Ida naftataristu kahjustumine muuta ajutise geopoliitilise riskipreemia reaalseks ja pikemaajaliseks tarnehäireks.

Just energiataristu vastastikuse ründamise oht muudab praeguse 116,5-dollarise Brenti hinna edasise tõusu suhtes eriti haavatavaks. Konflikti tegelik hind selguks alles siis, kui raketid hakkaksid piirama füüsilisi naftavooge.

Erik Laur on SEB finantsturgude riskikonsultant

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised