Viimsilase ning inesenerina on huvitav ning samas murettekitav vaadata, kuidas enne valimisi püüavad paljud võimuleihkajad viimsilaste igapäevamuredelt poliitilist profiiti lõigata.
Üks teemadest, mis kedagi külmaks ei jäta ning meie heaolu otseselt mõjutab on vesi. Teadagi on see üks kahest elemendist, mis tagab elu võimalikkuse maal. Ning Viimsi veemajanduses on välja käidud lubadusi ning plaane, mille tegelik teostatavus on nii tehniliselt, majanduslikult kui seadusloome poolt seatud piirangute tõttu reaalsuses võimatud. Aga lahendused on alati olemas.
Järgnevalt toon välja tegevused, mis on vältimatud hoolimata võimulolijate erakonnast või meelsusest:
- Tuleb korraldada tarbijate rahulolu-uuring AS Viimsi Vesi tegevuse suhtes. Lihtne 4 -5 punktist koosnev küsimustik, mille vastused annaksid sisendi valla vee-ettevõtte igapäevatöö koordineerimiseks.
- Tuleb teha prognoosid tarbitava veemahu kohta suvisel perioodil ning vastavalt sellele sõlmida AS-ga Tallinna Vesi eellepingud. Nõnda saab tagada transiittorustiku, sõlmede ning rõhutõstejaama eelneva läbipesu ning hoolduse. Sellisel juhul jääb ära Tallinna poolse veetarbimise alustamisel inimesi häirinud iseäralik vee lõhn ning kahtlus joogivee kvaliteedi osas.
- Tuleb vaadata üle võimalused ning piirkonnad salvkaevude rajamiseks ja kasutamiseks. Tehniliselt vähese investeeringukuluga tegevus, mis kindlasti alandab suurtarbimise perioodil põhivõrgu koormust.
- Tuleb algatada vihmavee kogumise süsteemide rajamiseks vajaliku projekti koostamine omavalitsuse poolt. Eelmisel nädala saabus Euroopa Liidu kõrgeimalt tasemelt kinnitus taastefondi eraldusest Eestile suurusjärgus 1 miljard eurot. Sellest rahast 400 miljonit eurot on ette nähtud energiatõhususe tõstmiseks ning keskkonnainvesteeringuteks. Siin on koht, kus ka Viimsi vald saaks eduka projekti puhul tagada elanikele suvise kastmisvee tarbeks rahalised vahendid. Kindlasti aitab selline veekogumissüsteem lahendada kunagi lõhutud sadeveekanalistsiooni tõttu tekkinud liigniiskust kinnistutel. Selliste süsteemide puhul tuleb aga aru saada sellest, et see vesi on ainult kastmiseks ning eluhoonete väliseks tarbimiseks. Ühise veevärgi torustikesse ei tohi lasta sootuks erineva bakteriaalse koosluse ning puhastusastmega vedelikku, tekivad rõhuprobleemid, õhk torustikes jne. Sadevee muutmine tarbeveeks kodumajapidamistes tähendab igale eluhoonele eraldi veepuhastusseadme või -jaama paigaldust, kogu torustiku ümberprojekteerimist ning ehitust. Meie oludes oleks see tehniliselt mõttetult kallis, järelhooldust nõudev ja lõppkokkuvõttes kindlasti tarbijale vee lõpphinda tõstev.
- Tuleb luua elanike juurdekasvu arvestav uus magistraalne veeühendus Ülemiste/Raku veehardest. See on suur ja mahukas projekt, aga 100% möödapääsmatu, nii valus kui ka see ei ole. AS Tallinna Vesi on praegugi viimsilaste veega varustaja kriisiolukorras. Rahalised vahendid oleksid jällegi suures osas taastemeetmete ning keskkonnainvesteeringute teema.
- Tuleb rajada kriisiolukordadeks vähemalt 60kW päikesejaam põhivõrgu ringluspumpade töös hoidmiseks. Õnnetused ning kriisid tulevad alati ootamatult ja seepärast on vajalik tagada tarbevee olemasolu ning kättesaadavus elanikkonnale igal ajal. Autonoomse energiajaama olemasolu tagab põhipumpade töö ning läbi selle veevarustuse viimsilastele elektrikatkestuste juhul, samuti kasvavate elektrihindade juures tagasitootlikuse omatarbeks juba 4 – 5 aasta jooksul.
Kokkuvõtvalt tõden, et iga lubaduse taga peab olema reaalne teadmine ning võimekus neid ellu viia. Kui torumees loeb ajalehest artiklit, kuidas Rootsis hambaid ravitakse ja otsustab peale seda kitli selga tõmmata ning ravikabinetis nende teadmiste põhjal dentistiks hakata, on tulemuseks hambutu naeratus (esialgu patsiendil, hiljem ka isehakanud tohtril). Teeme igaüks seda, mida kõige paremini oskame. Ja ärme luba asju, millest aru ei saa.
Jaak Sepp on Kogukondade Viimsi kandidaat vallavolikokku (nr. 125).
Viimsi Uudised
Jaga: