Viimis vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Kristel Menning (EKRE) kommenteerib vastuolusid jalgpallihalli deatialplneeringuga seoses.
Viimsi vallavalitsus on astunud viimasel ajal samme erinevate detailplaneeringute menetluste venitamiseks ja algatatud planeeringute lõpetamiseks. Kui Viimsis Tammelaane detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse valguses Riigikohtu poolt võib mõista üldplaneeringut muutvate planeeringute lõpetamist, siis siin ei kohelda kõiki võrdselt. Üks seaduse rikkujaid on nimelt suisa Viimsi vallavalitsus ise.
Viimsi vallavalitsus on ise enda kehtivaid üldplaneeringuid rikkuv. Kajastan järgnevalt Viimsi alevikku jalgpallhalli salaja läbi surumise kaasust. Mainin kohe ära, et ma ei ole vastu, et Viimsisse jalgpallihall tuleb, kuid seda ei saa rajada ebaseaduslikult.
Esmalt proovis vald üldplaneeringut muuta läbi projekteerimistingimuste. Jah, lugesite õigesti. 11.04.2022 koostas Viimsi vallavalitsus üldplaneeringuga vastuollu läinud projekteerimistingimuste eelnõu jalgpallihalli kavandmiseks Kannikese tee 1 kinnistule. See kinnistu on valdavas osas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgi kergetööstuse maa ja osaliselt ka üldkasutatavate hoonete reservmaa ja osaliselt haljasmaa. Seega on üheselt selge, et ilma üldplaneeringut muutva detailplaneeringuta ei saa õiguslikult korrektselt planeerimisseaduse järgi sinna sellist ülisuurt hoonet kavandada.
Kui suur on hoone, mida ilma planeeringuta läbi suruti?
Selgitan, et ametnike poolt kavandada soovitav jalgpallihall on mõõtudega 123 m x 75 m ja sellele lisandub pikemas küljes veel ca 10 m laiune lisahoone osa (laius kohati 85 m). Seega on tegu enam kui ühe hektari suuruse hoonega.
See hoone on kaugvaadeldav koloss, mille kõrguseks sooviti projekteerimistingimustes määrata 23 m!
See oleks suurim ja kõrgeim hoone kogu Viimsi alevikus. Asudes nn Viimsi aleviku kõrgeimas osas oleks, oleks jalgpallihall nähtav isegi Toompealt Viimsit vaadates. Ehk tegu on ruumiliselt kolossaalse mahuga, mis mõjutab kogu ümbruskonda. Ja sellist „hoonekest“ proovis võimul olev Viimsi vallavalitsus läbi suruda ilma detailplaneeringuta ajastul, kui tavakodanike planeerimist venitatakse ja takistatakse ka siis kui need järgivad üldplaneeringut. Olen kirjutanud turumoonutusest, mida tänane planeerimisseadus on loonud ( jahttps://uueduudised.ee/arvamus/kristel-menning-planeerimisseadus-peab-toimima-koigile/) siin on sellest selge tõend.
Kuna projekteerimistingimused saadetakse naabritele, siis õnneks leidus naaber, kes selle seaduse rikkumisele viidates vaidlustas ja vallavalitsus pidi tegema sammu tagasi. Nüüd algatati selleks detailplaneering, kuid ka seal on hoone valdavas osas kergtööstusmaal, seega antud detailplaneering pole tegelikkuses üldplaneeringu kohane.
Sinu võimalus vallavalitsus korrale kutsuda
Selliste seaduserikkumiste vastu peaks olema iga kodanik ja selleks on ka nüüd võimalus, sest Viimsi vallavalitsus korraldab 23.01 kuni 05.02.2023 Viimsi raamatukogus kinnistute Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku.
Mis teeb siin asjad kummaliseks pole vaid maht. Üks hektar on ca 8 elamukrundi suurune. 23 m kõrgust on elamu lubatud kõrguseid Viimsis ületav pea kolm korda. Kummastav on see, et seda detailplaneeringut menetletakse keskkonnamõjusid hindamata (hoonel on selge ruumiline mõju ja selle kaugvaadeldavus on ilmne) ja arhitektuurikonkurssi tegemata. See pole kõik, hoonet pannakse endise masuudihoidla ja katlamaja kõrvale, kohta kus asub varisemisohtlik tellistest korsten (kasutusest väljas). St keegi asja läbi suruvatest ametnikest ei adu siin konteksti, ei pea millekski üldplaneeringut ega ka keskkonnariske või ruumilist mõju või isegi laste elu (mis saab kui korstna tellis lapsele pähe kukub?). Kuidas on see võimalik?
Majanduslik kahju kui valedelaine osa
Veelgi kummalisem on aga asjaolu, et projekteerimisleping sõlmiti hoone kavandamiseks enne detailplaneeringu algatamist, ehk oludes kus on teadmata, kas ja millist halli üldse ehitada saaks. Sealjuures sõlmiti leping kõrge maksumusega 207 700 eurot + km, olukorras analoogsed teiste omavalitsuste sõlmitud projekteerimislepingud on jäänud maksumustelt alla 100 000 euro hinna (näiteks Pärnus oli jalgpallihalli projekteerimise hind 88 500 koos kaasneva taristu projekteerimisega). See tähendab, et Viimsi vallavalitsuses toimub lisaks valetamisele ka maksumaksja raha raiskamine.
Kuidas saab üldse hoonet enne projekteerida, kui detailplaneeringuga pole üldplaneeringut muudetud? Vald aga ei menetle avalikustatud detailplaneeringut sugugi üldplaneeringut muutvana kuigi paneb selle lahmaka hoone pooles mahus kergtööstusmaale.
Kuidas vald ikkagi takistab üldplaneeringu ellu viimist aga ise rikub seda räigelt? Kuidas võetakse vastu sellised kallid projekteerimispakkumised enne kui halli asukoht on teada? Ja kas Viimsi vallavalitsus on kunagi üldse läbi arvutanud kogu maksumused ja kulud? Kas on teada, mis kohustusi võetakse?
Täna on kõigil võimalus Viimsi vallavalisuse õigusrikkumise vastu esitada vastulause. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku materjalid saavad olema alates 23. jaanuarist kättesaadavad Viimsi valla kodulehelt: https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/eskiisid-avalikul-valjapanekul .
Kasutage kodanikuõigust astudes seaduserikkumise ja laristamise vastu.
Vajame üldplaneeringute toimivust ja üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute kiiret, läbipaistvat ja lihtsat menetlust. Vajame sedagi, et üldplaneeringuid ei muudetaks valede toel. Planeerimise mõte eksisteerib vaid siis kui üldisemaid planeeringud järgitakse. Selleks peab vallavalitsus lõpetama Viimsis üldplaneeringu rikkumise, sest on ju üldplaneeringuid Viimsis tänaseks muudetud sadu kordi. Sageli kahjuks vassides, nagu näitas nii Tammelaane kaasus aga ka jalgpallihalli juhtum.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: