See on tsitaat Märt Vooglaiult vahetult enne Tammelaane detailplaneeringu (DP) kehtestamist aprillis 2020 ilmunud Õhtulehe artiklist.
Viimaste nädalate ja kuude tegevused annavad ainese pöörduda tagasi nende volikogule esitatud lubaduste ja põhjenduste juurde, mis seotud arendusala avalikku kasutusse andmisega.
Tammelaane DP kehtestamise otsuse järgi määrati 75% planeeringualast üldmaaks, 19% elamumaaks ning 6% tee- ja tänavamaaks. Vaatamata pooleliolevale kohtuasjale on arendaja asunud jõuliselt planeeringut ellu viima, olles juba rajanud elamukvartali sissesõidutee koos kommunikatsioonidega ja raadanud lisaks ulatusliku metsaala terviseradade jaoks.
Lugeja tähelepanu soovime aga juhtida alale, mis jääb sissesõiduteest vahetult mere poole (DP põhijoonisel krunt pos 11). See umbes 1,9 ha suurune üldmaaks määratud krunt kuulus täies ulatuses ala läbiva rohevõrgustiku koosseisu. DP avalikul väljapanekul tegid peamiselt ümberkaudsete külade elanikud 52 allkirjaga pöördumises ettepaneku jätta nimetatud krunt rohevõrgustiku osaks, et selle toimivus oleks paremini tagatud ja anda kogu üldmaa sihtotstarbega ala munitsipaalomandisse, et tagada ka tulevikus selle säilimine looduslikuna. Neid ettepanekuid ei arvestatud ja kehtestamise otsusesse jõudis järgmine põhjendus: „Vallavolikogu on seisukohal, et kuivõrd detailplaneeringuga kavandatava krundi pos 11 sihtotstarve on looduslik maa, kus säilib olemasolev taimestik ning metsakooslus ja kus ehitiste püstitamine pole lubatud, on see looduses liikuvatele loomadele vabalt kasutatav ja krundi määramine rohevõrgustiku koosseisu pole antud juhul vajalik, sest ei muuda ega mõjuta mingil moel rohevõrgustiku senist toimivust.“
Planeeringu vaidlustajatena oleme selles lubaduses algusest peale kahelnud. Praeguseks on „vabalt kasutatavale“ maale osaliselt juba tara ümber ehitatud ning töö veel allesjäänud kitsaste metsaribade vahel jätkub.
Kuidas siis selle üldmaaks määratud 75%-ga on tegelikult läinud? DP alast 13% oli reformimata riigimaa, mis peale planeeringu kehtestamist anti valla omandusse. Tammelaane kinnistut läbib ka kallasrada, mis juba seadusest tulenevalt peab olema avalikult kasutatav. Selle osa kinnistust (ca 1,1 ha) andis arendaja vallale üle. Praegu on juba osaliselt tarastatud nimetatud 1,9 ha suurune krunt ja sama on planeeringu seletuskirja järgi lubatud teha ka krundiga, mis jääb kavandatavate elamute ja Tiitsu tee 5 vahele klindiserva all. Tegelikult on arendaja temale kuuluvast kinnistust jätnud avalikuks kasutamiseks ja sedagi piirangutega (päikesetõusust loojanguni) ca 5,26 ha suuruse ala, mis moodustab kogu DP pindalast 34%. Vahe 75%-ga on märkimisväärne.
Kui eelöeldu võib mõnele lugejale paista norimisena, siis krundi pos 11 praegune staatus asetab kogu loo hoopis uude konteksti. Nimelt on see krunt kinnistusraamatu järgi jagatud üheksaks mõtteliseks osaks. Arvestades ala suurust (1,9 ha) oleks sinna võimalik rajada veel vähemalt sama palju elamukrunte, kui praegune vaidlustatud planeering ette näeb. Kuna aga tegu on ranna piiranguvööndiga, siis uut tiheasustusala saaks luua ainult erandkorras. Kõige valutum oleks seda KOV taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt teha avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel (Looduskaitseseaduse § 41 lg 3).
Värske koalitsioonileping kannab selles suhtes vastakaid sõnumeid.
Ühest küljest üldplaneeringut muutvate DPde algatamist ei lubata, samas seatakse uue üldplaneeringu koostamine üheks prioriteediks.
Tunnusfoto: Looduses liikuvatele loomadele vabalt kasutatava ala tarastamine käib täie hooga.
Andres Jaanus, Tammneeme külaseltsi juhatuse liige
Märt Puust, Randvere külaseltsi juhatuse liige
Jaga: