Kohalike valimiste eel käsitleb Viimsi Uudised erinevaid poliitika ja valimiskampaanaga seotud nähtusi, aitamaks huvilistel teha mõtestatud valikuid.
Eesti valimissüsteem on rajatud nimekirjade meetodile. See tähendab, et kohalikku volikokku võib pääseda ka mõni kandidaat, kes sinna talle antud häälte arvu vähesuse tõttu kuuluma ei peaks.
Võtame näiteks 2017. aasta kohalikud valimised Viimsis ja Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Märt Vooglaidi. Kes sai Viimsi kontekstis suhteliselt keskpärase häältetulemuse (94) ja otse volikokku ei pääsenud.
Kuid Voogalid sai siiski Siim Kallase asendusliikmena volikogu liikmeks seejärel, kui viimasest sai vallavanem.
Keeruline olukord aga tekkis Vooglaid jaoks pisut enam aasta pärast, kui Kallas naases taas volikogu liikmeks. Ühtäkki loobusid Reformierakonnas kandideerinutest oma kohast volikogus Kristjan Jõekalda, Vladas Radvilavicius, Valdo Randpere ja Kristiina Kägu. Nende loobumiste tulemusel jäi Vooglaid ikkagi volikogu asendusliikmeks ja refide peamiseks niiditõmbajaks.
Tänavustel valimistel on refid pannud Vooglaid oma nimekirjas tagasihoidlikule 11. kohale. Temast koht tagapool on refide nimekirjas Martin Reim, kellelt aga endise tippsportlase ja kauaaegse treenerina oodatakse nimekirjale suure hulga häälte toomist.
Paraku need, kes valimistel hääletavad Reimi poolt, aitaksid volikokku suure tõenäosusega ka Vooglaidi. Kes ilmselt hakkaks seal jälle tegema seda, mida ta juba aastaid on harjunud tegema.
Mitte ükski valimissüsteem pole veatu ning nimekirjade meetod võimaldab edukalt otsustusmehhanismide juurde jõuda ebapopulaarsetel niiditõmbajatel. Tuleb vaid leida mõni teada-tuntud inimene, pakkuda talle avaliku raha eest mingisugust hüve (Reimi puhul tema jalgpallikooli harjutusväljaku kunstmuru uuendamine) ja ongi koht otsustajate ringis olemas.
Tunnusfoto: pexels.com.
Loe samal teemal:
“Märt Vooglaidi visa püsimine volikogu asendusliikme staatuses”
“REPLIIK: parteistumise hinnalipik”
“VALIMISKOOL I: mis on parteijooks?”
Viimsi Uudised
Jaga: