Kuigi Aegna saar asub Viimsi poolsaarele oluliselt lähemalt kui näiteks Naissaar, kuulub see halduslikult Tallinna kesklinnaosale.
Tallinna linnavalitsuse veebi andmetel kutsuti Aegana saart alates 13. sajandist rootsi keele mõjul Hundisaareks (Vulvesöö, Wluesøø) ning veel 1920. aastatelgi oli eestikeelses kirjanduses saare nimena kasutusel paralleelselt Aegna ja Wulfi.
Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad aastast 1297, mil Taani kuningas Erik Menved keelas Aegnal ja Naissaarel metsaraie.
Püsiasustusest leidub esmateateid aastatest 1469–1470. Talunike loendi järgi oli saarel 1681. aastal 10 talu nii eesti kui rootsi soost elanikega. Neile andis elatist kalapüük ja loomapidamine. 1726 oli Aegnal kolm talu, neist suurima peremees oli rootslane.
1689. aastal läks Aegna koos mitme teise saarega Tallinna alluvusest riigi haldusse (täpsemalt Viimsi mõisa alla). 1736 on esmamainitud Aegna kalmistut. 1782. aasta hingerevisjoni järgi elas saarel 31 inimest.
Enne I maailmasõda rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa Peeter Suure merekindlusest. Suurim betoonrajatis oli 200 m pikk, selle otstes paiknesid soomustornid suurte kahuritega. Rannapatarei hävitasid sakslaste eest taganevad punaväelased 1918. aastal. Vabadussõja ajal taastati need olulised kaitserajatised.
1922. aastal asutati saarele komandantuur, mille koosseisu kuulus 1930. aastal 331 sõjaväelast. Samal ajal oli Aegnal üle 150 erineva rajatise – elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Tegutsesid seltsid, mitu orkestrit, näite- ja spordiring. 1914–1944 toimis 3 km pikkune kitsarööpmeline raudtee.
Eesti okupeerimisel 1940. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganedes hävitas Nõukogude armee 1941. aastal jälle kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja ka osa elumaju. 1947. aastal viidi Aegnale Balti mere laevastiku õhutõrjeväeosa umbes saja mereväelasega. Need lahkusid saarelt 10 aastat hiljem ja asemele tulid piirivalvurid. Endisi sõjaväehooneid hakati tasapisi kasutama puhkemajadena.
Aegna avati turistidele 1960ndate algul. 23 ettevõtet kasutas seal oma puhkemaju või suvilaid. Tallinna ettevõtete puhkebaasi „Aegna“ moodustamine ja 1970ndate keskpaigast alanud tihe laevaliiklus tegi saarele pääsemise lihtsamaks. 1975. aastal allutati saar Tallinna Mererajoonile ning 1993. aastal läks saar selle järglasena moodustatud Kesklinna linnaosa haldusalasse.
Viimsist teeb tellimusreise Aegana saarele Watersport OÜ ning sõit Rohuneeme Lootsisadamast saarele kestab 5 – 10 minutit.
Rohkem infot Aegna tänaste olude kohta leiab saare kodulehelt.
Tunnusfoto: Aegna sadam.
Viimsi Uudised
Jaga: