Nii vastuoluline kui see ka ei tundu, on vallavalitsus ja arendaja asunud seisukohale, et vaatamata Riigikohtu 15. detsember 2022 lahendile, mis tühistas Tammelaane detailplaneeringu (edaspidi DP), on planeeringumenetlus endiselt pooleli.
Menetluse uuendamise taotluse esitas Tammlaane kodu OÜ esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg märtsi lõpul, viidates, et rikutud on septembris 2019 sõlmitud kokkulepet, millega vald võttis endale kohustuse (!) DP kehtestada. Kohustuste lepingus midagi sellist kirjas pole – vallavalitsus pidi vaid läbi viima kõik toimingud, mis seadusest tulenevalt DP menetlemisega kaasnevad ja seda on ka tehtud.
Vallavalitsuse planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso koostatud ja juuni alguses abivallavanem Alar Miku allkirjastatud vastuses nõustutaksegi arendaja esindaja seisukohaga, et Viimsi vald peab kõrvaldama Riigikohtu lahendis osundatud puudused ning tegema otsuse – kas algatada täiesti uus menetlus, menetlust uuendada või see sootuks lõpetada. Erinevalt näevad pooled vaid seda, millises menetlusfaasis ollakse. Arendaja esindaja arvates tuleks DPsse viia sisse mõningad muudatused ja esitada see uuesti volikogule kehtestamise üle otsustamiseks, vallavalitsus aga leiab, et seis on kusagil algatamise järgses etapis.
Võttes abiks Riigikohtu otsuse, näeme, et planeeringu tühistamisele viisid nii olulised planeerimismenetluse normi rikkumised kui olulised kaalutlusvead. Jada, mis viis lõpuks DP kehtetuks tunnistamiseni, algas sellest, et dokumentaalselt tõendatult juhtis arendaja planeerimisprotsessi vähemalt esimesed poolteist aastat, sisuliselt võis see aga toimuda kauemgi. Kuna Tammelaane puhul oli tegu üldplaneeringut muutva DPga, siis oli arendaja roll planeeringu koostaja või koostamise tellijana keelatud. Erahuvide esile seadmine tingis aga omakorda kaalutlusvigu, millest olulisemad olid rohevõrgustikule avalduva negatiivse mõju pisendamine ning asjakohatu väide, et maa senine sihtotstarve (maatulundusmaa) ei võimaldanud rohevõrgustiku eesmärke saavutada. Lisaks veel DPga lahendamata kallasrajale pääsu teema.
Et lugejale selgust tuua, peab tegema põike ajalukku ehk kuidas kõik alguse sai. Märt Vooglaid omandas kõnealuse maatüki 2002. aastal, mil üldplaneering juba kehtis ning kinnistu jäi alale, mille juhtotstarbeks oli määratud puhkeotstarbeline maa. Maareformi seaduse kuni 2017. aastani kehtinud redaktsiooni järgi ei oleks saanud puhkeotstarbelist maad tagastada, asendada ega erastada ning see oleks pidanud jäetama munitsipaalomandisse (§ 28 lg 1 p. 4). Omandamise hetkel kuulus hilisem Tammelaane kinnistu riigile, enda sõnade kohaselt ostis Märt Vooglaid selle „turult“.
2012. aastal ajalehele Äripäev antud usutluses ütleb Märt Vooglaid: „Tegin ametliku kirja aastal 2006 vist, et tahan teha naisele kuuluvale maatükile jooksu-, spordi- ja suusarajad. /…/ Annan vallale selle tasuta üle, aga selleks, et seda finantseerida, on mul vaja ehitada sinna võib-olla 6 või 8 krunti, ca 15 ha peale.“ 2008. aastal esitaski maaomanik valda taotluse DP algatamiseks, mis lükati tagasi põhjendusega, et üldplaneeringu järgse puhkeotstarbelise maa vähendamine elamumaaks muutmise teel ei ole põhjendatud. 2015. aasta mais võimule saanud reformierakondlik vallavalitsus eesotsas vallavanema Alvar Ildi ja kogu hilisemat planeeringuprotsessi n-ö majasiseselt orkestreerinud abivallavanema Margus Kruusmäega läks aga ülalesitatud narratiiviga kaasa. Tammelaane DP algatati juunis 2016 ning uuesti mais 2017 muudetud kujul, mille Riigikohus kehtetuks tunnistas.
Mida menetluse uuendamine siis paremaks teeks?
Vaatamata sellele, et huvitatud isik oleks valmis rohekoridori praeguse laiuse säilitama ja elamukruntide arvu vähendama, pole ju vastuolu praegu kehtiva valla mandriosa üldplaneeringu ega seda täpsustavate teemaplaneeringutega („Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“) kusagile kadunud. Praegune abivallavanem Alar Mik on valla uue üldplaneeringu lähteseisukohti tutvustades kirjutanud (Viimsi Teataja, 10.03.2023): „Mõlemas teemaplaneeringus on märgitud, et üldplaneeringus elamualaks määratud alast väljapoole ei tohi elamuid ehitada. Samuti on seal keeld uusi hooneid ehitada rohevõrgustiku puhveraladele või ka väljapoole elamu reservmaid. Mõlema eeltoodu osas on aga erandeid tehtud. Võimalik, et erand õigustab end mõne avaliku hoone osas, aga elamute rajamisel kindlasti mitte.” Täpsustuseks, Tammelaane DP alal pole tegu puhveralaga, vaid veelgi rangemate piirangutega rohekoridoriga, mille esmane funktsioon on tagada ühendus rohevõrgustiku erinevate elupaikade vahel peamiselt loomade liikumisteena, et vältida üksteisest eemal asuvate asurkondade killustumist ja hääbumist.
Kui praegune vallavalitsus on üldplaneeringu põhimõtete eiramises osutanud eelkäijatele ning lubanud võtta palju rangema ja konservatiivsema suuna, siis Tammelaane DP menetluse „uuendamine“ tähendaks samade vigade kordamist, mille eest A. Mik ise hoiatab.
Tammelaane puhul lükkas kohus ümber ka ülekaaluka avaliku huvi argumendid. Ülaltoodust nähtub, et hoopis maaomaniku „pikk plaan“ nägi esmalt ette avaliku huvi tekitamise ja selle hiljem vallale mahamüümise.
Kohaliku kogukonna valdava enamuse ainus soov oli ja on praegugi, et saaks liikuda piki mereäärt ehk kallasrada ühest külast teise. Vald ja huvitatud isik seda DP menetluses ei arvestanud, vaid püüdsid lükata seadusliku ühenduse loomise määramatusse tulevikku. Omavalitsuse ülesanne pole mitte ainult kallasrajal liikumise, vaid ka sinna pääsemise võimaldamine. Selle õiguse tagamine ei saa seega olla ühegi detailplaneeringu kauplemiskoht, vaid valla seadusest tulenev kohustus. Riigikohus on oma otsuses viidanud ka võimalusele, et kui maaomanikuga avalikes huvides kokkulepet saavutada ei õnnestu, võib kaaluda sundvalduse seadmist (p. 22). Mis on vallavalitsusel takistanud seda võimalust kasutamast?
Tammelaane DP „reanimeerimise“ katse
Praegune vallavalitsus teeb enda sõnul tööd selle nimel, et leida võimalusi mitme varasemalt algatatud, kuid realiseerimata detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Lisaks kavatsetakse kehtestada ehitus- ja planeerimiskeeld kehtiva üldplaneeringu järgsetele elamuehituse reservmaadele. Selle taustal on kohtu poolt tühistatud Tammelaane DP „reanimeerimise“ katse enam kui kahtlase väärtusega ja toob lisaks esile ebavõrdse kohtlemise, mis Viimsi kontekstis pole kahjuks uus nähtus. Meenutuseks, et alles 2022. aasta veebruaris lükkas Viimsi vallavolikogu suure häälteenamusega tagasi Tammelaane DP ala naabruses paikneva Tammneeme objekti ehk Kilu nuki detailplaneeringu (üks elamukrunt enam kui poolehektarilisel maatükil), millele eelnevalt oli erinevalt Tammelaanest saadud ka lähipiirkonna elanike heakskiit.
Alar Mik on selle aasta veebruaris öelnud, et tal on Tammelaane DP kohtuotsuse üle hea meel ning vallavalitsus saab seda oma edasistel toimingutel kasutada: „See aitab mitmete menetluste puhul kaalutlemisele kaasa nende lõpetamise osas.“ Kas tõesti kehtib see ütlus kõigi teiste planeeringute, aga mitte Tammelaane enda kohta?
Alternatiiv tähendab, et on vaid kaks teineteist välistavat võimalust – kogu protsessi kiire lõpetamine enam kui 8 kuud pärast kohtuotsust või agoonia pikendamise teele asumine. Mingit kolmandat või neljandat valikut pole.
Andres Jaanus ja Märt Puust saavutasid 2022. detsembris tehtud Riigikohtu otsusega Tammelaane DP tühistamise (foto on tehtud detsembris 2020 Tammelaane DP alal)
Tunnusfoto: Tammelaane (Norringi mets) enne 2020. aastat – kellele liigirikas põlismets, kellele võsa… (autor Märt Puust).
Loe samal teemal:
„JUHTKIRI: mis on vallavõimu tegelik plaan Tammelaane DP-ga?“
„IVO RULL: Tammelaane saaga peab saama loodust säästva lõpplahenduse“
“Viimsi vallavõim testis arendaja nägemust Tammelaane DP tulevikust”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: