Tammneeme külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus kommenteerib Tammelaane detailplaneeringu algatamise käigus antud lubadusi ja reaalset olukorda.
Tammneeme külavaheteed võib suures osas nimetada rannapromenaadiks. Kohalikud on kahtlemata uhked, et saavad elada sellises vaikses ja maalilises paigas. Samas pole nad kindlasti kadedad kaugemalt tulijaile, kes samuti sellel mereäärsel teelõigul liikumist naudivad, olgu siis jalgsi või rattaga. Kui aga tekib soov jõuda naaberkülla Randverre, leiavad teelised end ühtäkki suletud väravate tagant. Paljud neist pööravadki nõutult tagasi, söakamad otsivad üles metsaraja, et üle kolme erakinnistu veidi enam kui sadakond meetrit eemal taas mere äärde jõuda. Seal ootab ees lähipiirkonna ainus rannamets, kus tekib kohe tunne, et linnastuv Viimsi jääb kaugele.
Aastakümneid tagasi oli lühim tee Tammneemest Randvere kirikuni mööda mereäärt. Vahepeal on talvetormid oma töö teinud ja endisest teest jupiti alles vaid mälestus. Üks neist kadunud lõikudest jäi just kahe küla piirile endise Otsa talu juures. Praegu pääseb sellest kohast piki randa ohutult mööda vaid ülimadala veeseisuga, muul ajal seisavad takistustena ees maakividest kaldakindlustus ja selle sisse ehitatud madal piirdeaed. Seni on külast teise liikumine toiminud tänu maaomanike heatahtlikkusele, edaspidise suhtes kindlus puudub.
Aastat kolm tagasi tekkis lootus, et ühendus mingilgi kujul taastatakse. Nimelt algatati Randvere küla põhjaosas selsamal rannametsal asuval Tammelaane kinnistul detailplaneering, mille realiseerumisel lubati ühtlasi välja ehitada kaht küla ühendav mereäärne tee. Seda, mida külarahvas rannametsa puhkeotstarbelisele maale plaanitavast elamurajoonist arvab, keegi siis ega hiljem küsinud pole.
Küll on aktiivsed kodanikud ise asjal pidevalt silma peal hoidnud ja vallavalitsusega sel teemal hulga kirju vahetanud. Ühendusteed serveeriti detailplaneeringu algatamise otsuses peamise avaliku huvina ja kuna vajadus kahe küla vahel kulgeda ilmselt ei kao, oli see igati aktsepteeritav. Tegelikult ainus asi kogu planeeringu juures, mis kogukonnale mingitki lisaväärtust võinuks pakkuda. Lubadusi leida parim tehniline lahendus ja tee välja ehitada jagati vallamajast korduvalt, paraku ainult hetkeni, mil planeering veebruaris 2019 vastu võeti.
Praegune planeeringulahendus suunab Randvere poolt tulijad kas sellesama Mereääre tee viimase majapidamise aia taha või siis riigimetsa, kust edasi liikuda tuleks juba omast tarkusest. Riigimetsa Majandamise Keskus on otsustanud seda pikalt looduslikus seisundis püsinud metsaala edaspidigi mitte majandada ega ole läbivast teest huvitatud. Isegi kui õnnestub metsast läbi murda, jõutakse järgmiste erakinnistuteni või siis juba merest nii kaugele, et mõistlikum on kasutada Tammneemest Randverre jõudmiseks riigimaantee äärde ehitatud kergliiklusteed. Tammneeme poolt tulles oleks aga õiget teeotsa uuesti mere äärde pääsemiseks veelgi keerulisem leida.
Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on üks omavalitsuse kohustusi ja vallavalitsuses ollakse probleemist vägagi teadlikud. Loomulikult ei saa kogu kallasraja temaatikat lahendada ühe planeeringuga, aga jupikaupa on see hea tahte juures kindlasti võimalik. Eelkirjeldatud juhul seda tahet kusagilt ei paista. Maaomanik on enda sõnul otsinud vallaga kompromissi, mis peaks ju tähendama, et kumbki pool teeb mingeid järeleandmisi parema lahenduse saamiseks.
Mis oleks praegu tulemus? Omanik on nõus Tammelaane kinnistu piiresse jääva igaüheõigusega kallasraja lõigu munitsipaliseerimisega. See tähendab, et edaspidi vabaneks maaomanik sisuliselt kohustusest tagada pääs kallasrajale ja seda ohutult liikumiseks korras hoida.
Lisaks võtab vald kohustuse hakata maksumaksja raha eest hooldama volikogu liikme Märt Vooglaidi abikaasale kuuluvast kinnistust 5,2 hektari suurust metsaala, kuhu väidetavalt planeeritakse terviseradade võrgustik.
Kelle jaoks? Korralik, igast küljest hõlpsasti ligipääsetav valgustatud terviserada asub Tammelaanest kõigest kilomeetri kaugusel. Külarahva ja kaugemalt tulijate huvi on liikuda piki mereäärt, mitte erametsale mõnesajameetriseid ringe peale teha. Seni Tammneemest Randverre viiva mereäärse metsaraja kohale kerkib aga ühel heal päeval traataed või leebemal juhul silt „Eramaa, sisenemine omaniku loata keelatud“.
Kõige krooniks saaks arendaja keset metsa püsti panna eksklusiivse elamurajooni koos tuleviku tarbeks loodud laienemisvõimalusega. Selle ühe eeltingimusena on segav rohevõrgustik juba praeguses planeeringulahenduses kaugemale tõrjutud. Aga milleks üldse rohevõrgustik. Viimasele arutelule rahandusministeeriumis pani punkti planeeringu keskkonnaekspert Eleri Kautlenbach, teatades, et Viimsis on loomad inimasustusega juba ammu harjunud ja saavad ilma rohekoridorideta suurepäraselt hakkama.
Foto: Pikka aega hooldamata kallasrada Tammelaane kinnistul. Autor Kaarel Zilmer
Jaga: