Ants Ermi pöördumine vallavolikogu liikmete poole

10. detsembri vallavolikogu istungil tegi volikogu liige Ants Erm pöördumise kolleegide poole, mille avaldame alljärgnevalt täismahus.

Lugupeetud volikogu liikmed, tänasest jääme ilma vallavanemata. Kui kauaks, eks koalitsioon otsustab. Aga mitte see kuu aega ei tee mind murelikuks, vaid see, kuidas meie poolt paika hääletatud võim oma valla kodanikesse suhtub. Ja siin ei saa näpuga näidata mitte ainult, lahkuvale vallavanemale, vaid vastutav on kogu vallavalitsus.

Toon mõned näited abivallavanem Margus Kruusmägi haldusalast.

Prangli sadamakuurist

Kas toonane vallavanem Alvar Ild jättis lepingu allkirjastamata või kaotas vallavalitsus lepingu ära, polegi niivõrd oluline. Sisuliselt täitsid mõlemad pooled tähtajatut lepingut ehk volikogu otsust nr. 100 27. oktoobrist 2015 kuni tänase vallavalitsuse 15. oktoobri korralduseni sadamakuur lammutada.

Tundub, et plaan sadamakuur lammutada, oli vähemalt abivallavanem Margus Kruusmägil juba kevadel taskus, aga tal ei jagunud kodanikujulgust oma plaan tollal välja käia.

Annika Prangli esitatud küsimus oli ühemõtteline:

“Seoses sellega, et soovime PRIA toel sadamakuuri remontida, pöördume ettepanekuga muuta

kehtiv rendileping tähtajaliseks vähemalt projektitoetuse nõuete lõppemiseni…“

Abivallavanema vastus:

Viimsi vald ei ole vastu, kui Kelnase sadamakuuri kasutaja teostab kuuri remondi- ja korrastustöid.

Teadmiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.”

Loen küll sellest vastusest välja nagu Annika Prangli ja PRIAgi nõusoleku!

Ja veel. MTÜ Prangliranna vaide lükkas valla järelevalveosakonna juhataja Karin Mägi tagasi põhjendusega: ” Pranglirannal puudub õigus vaie esitada, kuivõrd leping valla ja MTÜ Prangliranna vahel lõppes 31.12.2015″.

Tule taevas appi – lepingu kehtivuse küsimus oli ju vaide põhisisu!

 Minu ja Ivo Rulli arupärimisele vastas Karin Mägi (allkirjastatud vallavanema poolt):
Otsus ei ole ka imperatiivse iseloomuga, vaid annab vallavalitsusele loa lepingu tähtajatuks muutmiseks.”

Volikogu otsuse punkt 2 kõlab:Vallavanemal sõlmida tasuta kasutamise lepingu muutmise kokkulepe.” Kui see ei ole imperatiivne, mis siis veel?

 Kasekännu tee

 Vallavanem väidab:

“Pealtnägija saates esitati valeväide, et raudteekraav rajati AS Viimsi Vesi poolt teostatud vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamise käigus…ning seal on olnud raudteemaa kuivendamiseks kraav aastakümneid. Vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamise käigus korrastati (puhastati ja süvendati) olemasolevat kraavi.”

Ei korrastatud olemasolevat kraavi. Ehitati uus kraav uue koha peale ja kõrgema põhjaga. Peale seda 2016 aastal hakkasid Kasekännu tee krundid liigniiskuse all kannatama!

Vallavanem veel:

“Küll aga tuvastas Viimsi Vallavalitsuse poolt tellitud eksperthinnang, et liigniiskuse all kannatavate kinnistute ja raudteetammi vahel on minevikus olnud kraav, mis on tänaseks päevaks … kohalike elanike poolt lõiguti täiesti likvideeritud või see on kinnikasvanud (sh on kraavi kohale veetud jäätmeid)…Lisaks on Viimsi valla spetsialistid korduvalt andnud liigniiskuse all kannatavate kruntide omanikele soovitusi ja näpunäiteid kinnistute probleemide likvideerimiseks – kahjuks ei ole mõjutatud isikud rajanud oma kinnistute kuivendamiseks vajalikke sademeveesüsteeme.”

Ehk siis läks untsu, aga küll me süü vallakodanike kaela määrime.

Ah jaa, spetsialistidelt pärineb ka väide, et kraavis puudub seisev vesi, mis gravitatsiooni abil imbuks nö kergema vastupanu teed. Kui see „avastus“ tõele vastab, väärivad ehitus- ja kommunaalameti spetsialistid Nobeli preemiat!

 Viikjärv

 Lugu sai alguse 2017. aasta suvel, kui ehitus- ja kommunaalametis küpses plaan muuta Viikjärv Püünsi sadevete basseiniks. Koostati projekt, millega taheti juhtida Järve tee kaudu tulev sadevesi läbi Rohuneeme tee 82 kinnistu Viikjärve. Kinnistu kaasomanikelt (kellele kuulub ka osa Viikjärvest) nõusolekut ei saadud. Veidi aega vaikust, kuni…mõeldi välja, et…”Järve tee ja Viikjärve vahel on olnud ajalooline sademevee süsteem aastakümneid. Kuna tegemist on vanema süsteemiga siis kahjuks puudub meil täpne informatsioon, et kes konkreetselt oli selle rajaja ning millal see rajati… Oleme edastanud Rohuneeme tee 80 kinnistu omanikele tõendusmaterjalid, et vähemalt enne 1998. aastat oli seal kraav, mis hiljem Viimsi Vallavalitsusele teadmata põhjustel ning teadmata isikute poolt torutati.”

Järgmises lõigus veel ülejäänud ajalooliste torude kohta, mis ei ole vallavalitsuse huviorbiidis (neid on ümber järve tegelikult tükki 7):

Mainitud võimalikud sademeveeühendused ei ole seotud Viimsi Vallavalitsuse plaaniga rekonstrueerida Järve tee ja Viikjärve vaheline olemasolev sademeveekanalisatsiooni lõik. Tegemist on Järve tee 5 ja Järve tee 3a kinnistut teenindavate torudega… Sellest tulenevalt puudub Viimsi Vallavalitsusel kui valla sademeveesüsteemide haldajal nende torudega puutumus.”

Ehk kui vallavalitsusele on kasulik, siis on ühele (paljudest) vanadest kaartidest tõmmatud jutt ajalooline sadeveesüsteem, kui mitte siis puudub torudega puutumus.

Aga see selleks, “ajalooline sademevee süsteemi” olemasolu vajab tõestamist, ja tõestamine ei tähenda, et vallavalitsus lihtsalt ütleb ja tuleb kaevama – aga just sellega vallavalitsus maaomanikke ähvardab, kuigi ilma omaniku nõusoleku või kohtuotsuseta ei saa võõra kinnistu peale kaevama tulla mitte keegi. Ning, kui peaks leidmagi kinnitust  talumiskohustus – ka siis tuleb vastavalt “Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele” saavutada vajalikud kokkulepped sundvalduse seadmiseks.

Ei jäänud maaomanikel muud üle, kui ehitada oma valduse kaitseks ajutine aed, piiritülide vältimiseks ja naabrimehele manööverdamisruumi jätmiseks mitu meetrit krundi piirist. Ja mida tegi vald… ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik andis korralduse aed eemaldada ja  kommunikatsioonide vanemspetsialisti Siim Reinla eestvedamisel seda ka tehti.

Vaat see on  tase!

Nüüd küsimus teile, head volikogu liikmed, kuidas peab vallakodanik oma õigusi vallavõimude omavoli vastu kaitsma?

Asjaõigusseadusest lähtuvalt peab ta seda tegema – § 36 lg(2) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

Lugupeetud volikogu liikmed, mõtelgem kõige selle peale, kui hakkame valima uut vallavanemat ja kinnitama vallavalitsuse koosseisu.

Tänan ära kuulamast!

Viimsi Uudised

Jaga: