ANDRES JAANUS: Norringi MKA* moodustamise ettepanek – kodanikualgatus või plagiaat?

Norringiks kutsuti Tammneeme ja Randvere küla piiril asuvat metsa-ala, mis sai tuntumaks ja on jätkuvalt tähelepanu all seoses Tammelaane detailplaneeringuga.

Selle aasta juulis laekus vallavalitsusele kolme mehe (Raivo Kaare, Märt Puust ja Ants-Hembo Lindemann) allkirjaga ettepanek Norringi maastikukaitsela (MKA) moodustamiseks Viimsi vallas (15-2/2633, 29.07.2025). Kõik väga korrektselt ja asjatundlikult vormistatud ning koguni toiminguga seotud kulutused välja arvutatud. Kuna kirjas sisalduva niivõrd põhjaliku eksperthinnangu andmiseks vajalik erialane taust allakirjutanutel minu teada puudub, tekkis kohe küsimus ettepaneku tegeliku allika kohta. Kaugelt otsida polnudki vaja, sest olen püüdnud valla kaitsealade temaatikaga enam-vähem kursis püsida. Nimelt koostas maastikuökoloog Lauri Klein 2024. aastal seoses uue üldplaneeringu menetlusega Viimsi vallavalitsuse tellimusel alusdokumendi „Metsakasti-Äigrumäe maastikukaitseala, Mäealuse maastikukaitseala laienduse, Randvere maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala laienduse ja Muuga maastikukaitseala loomise ettepanek“.

Lugejad mäletavad kindlasti mõnes ajalehe- või ajakirjasabas avaldatud pealiskaudsel vaatamisel kaht identset pilti koos ülesandega leida 10 erinevust. Need kaks dokumenti on küll liigendatud erinevalt, aga sisult väga sarnased. Mõned laused on Lauri Kleini tööst sõna-sõnalt kopeeritud. Mõlema ettepaneku juures olev kaitseala kaart on täielikult kattuv. Kui Lauri Kleini kaitsealade moodustamise ettepanekud on rohkem kirjeldavat laadi, siis Norringi oma juba paremini struktureeritud. Kõige kahtlasem on aga kaitseala moodustamise ja hooldamise kulude pool, mille suudaks sellise täpsusastmega välja arvestada vaid varasema kogemuse pealt. Selline „võimekus“ saab olla vaid vallavalitsuse keskkonnaosakonnal, kes minu hinnangul ongi ettepaneku tegelik koostaja.

Milline oli vallavalitsuse plaan?

Vallavalitsusel oli esialgne plaan mahutada seniste kaitsealade laiendamine ja uute moodustamine menetletavasse üldplaneeringusse. Eskiisi esimesel avalikul väljapanekul tuli aga peamine kriitika just maaomanikelt, keda sellisest muudatusest ja kaasnevatest täiendavatest piirangustest polnud varem ette hoiatatud. Ka Randvere/Norringi kaitseala ettepanek puudutaks ligi 30 erakinnistut. Negatiivne reaktsioon ja põhjalikuma ekspertiisi vajadus jätsid uute kaitsealade teema küll üldplaneeringu rongist maha, aga „kodanikualgatusele“ viidates saatis vallavalitsus äsja välja hinnapäringu Norringi MKA loomise ettepaneku ekspertiisiks ja võimalike õiguslike dokumentide koostamiseks tähtajaga 1. märts 2026.

Keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane kinnitas 30. septembri volikogul, et võimalike kaitsepiirangutega koormatavaid kinnistuid vaadeldakse eraldi ja maaomanikega püütakse jõuda kompromissini. Eks lubadusi ole ennegi antud, aga tehtud ikka nii nagu mõne vallaametniku ettekujutuse järgi asjad käima peaksid. Näitena toon siin vallavalitsuse hiljutise suhtluse RMK kui Viimsi poolsaare suurima maaomanikuga uue üldplaneeringu teemadel. Nii vähendas vallavalitsus ühepoolselt üldplaneeringu seletuskirja varasemas versioonis kokku lepitud lageraielangi pindala ning suurendas puistute uuenemiskõrgusi ja raielangile jäetavate säilikpuude mahu kehtiva metsaseaduses ette nähtud piirmääraga võrreldes lausa kümnekordseks. Kõik need sammud töötavad vastu Viimsi metsade vanuselise tasakaalu saavutamisele ning seavad üldplaneeringu kehtivusest kaugemale ulatuvas perspektiivis ohtu ka rohevõrgustiku toimimise.

Kui sarnased piirangud, millest üks on lisaks 100 m puhvertsooni loomine kahe langi vahele, seatakse ka väikemetsaomanikele, tähendab see praktikas, et metsa uuendamine võib aastakümneteks edasi lükkuda, juhul kui naaberkinnistu omanik selles osas ette peaks jõudma. Metsakinnistuid on kavandataval kaitsealal igasuguseid, aga põhimõtteliselt saab selliste võtetega „karistada“ ka neid omanikke, kes on aastakümneid enda metsa eest hoolt kandnud ja sooviksid ehk kord paari-kolme põlvkonna jooksul suuremaid raietöid teha. Teisalt ei tohiks alatiseks lukku keerata ka võimalust, et siiani heas korras hoitud tagastatud maatükist lastele või lastelastele enda eluaseme rajamiseks sobiv krunt välja lõigata. Jutt on eelkõige kehtiva planeeringu järgsetest elamuehituse reservmaadest, mis uue üldplaneeringuga kaovad.

Tegutsegem ausalt ja avatult

Saan aru, et üheks kaitseala rajamise ajendiks on Tammelaane taoliste arenduste välistamine, aga seda ei tuleks panna ühte patta põliste talukohtadega, mida pole senini suurt kasu taga ajades maha parseldatud või kruntideks tükeldatud. Kui kaitserežiim tähendab iga üksiku puu raie kooskõlastamist vallaametnikega (jutt pole mitte tiheasustusalast, vaid metsast!), siis ongi just ametnikud ainsad võitjad, kindlustades järjekordsete bürokraatlike meetmetega endale püsiva töövoo. See pole mingi luul, vaid sarnase kontrollmehhanismi on vallavalitsus näiteks riigimetsas juba sisse seadnud, ka väljaspool kaitsealasid.

Pigem võiks kõige kaitse alla võtmise kinnisideest lahti lasta ning teisalt tegutseda ausalt ja avatult. Vallavalitsuse ambitsioonide kodanikualgatuse maski taha peitmine pole seejuures kuidagi väärikas.

*MKA – maastikukaitseala

Väikemetsaomanik Andres Jaanus kandideerib vallavolikokku valimisliidu Kogukondade Viimsi ridades.