Meil makstakse trenni, mitte tribüüni eest

Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele.

„Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta.

Linnainimesed kulutavad spordile rohkem

Kulutused spordile erinevad ka sõltuvalt leibkonna elukohast. Linnas elavad inimesed kulutasid spordile 82 eurot aastas ja maal elavad inimesed 62 eurot aastas keskmiselt inimese kohta. Piirkondade lõikes olid suurimad kulutused Põhja-Eestis ja väikseimad Kirde-Eestis. Keskmiselt kulutas iga Põhja-Eestis elav inimene 97 eurot aastas (Tallinnas 103 eurot) ja Ida-Virumaal ainult 34 eurot aastas treeningutele ja spordiüritustel osalemisele.

Lastega pered kulutavad spordile rohkem kui lasteta pered

Remmelga sõnul viitavad andmed ka sellele, et lastega pered püüavad sporti võimaldada ka siis, kui muid suuremaid vaba aja kulutusi ei saa endale lubada. Lastega peredes kulutati treeningutel ja spordisündmustel osalemisele keskmiselt 94 eurot inimese kohta aastas, samas kui lasteta peredes oli vastav näitaja 61 eurot.

Allikas: Statistikaamet

Tunnuspilt: tehisintellekti loodud visuaal (freepik.com)

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised