Uue üldplaneeringu koostamine on õige aeg tõstatada küsimus külapiiridest ehk peenema terminiga lahkmejoontest.
Kes on seletuskirja läbi töötanud, on ehk kursis ka päris uute nimedega külade (Krillimäe, Rohusaare) loomise plaaniga, aga sama menetluse käigus ei tohiks arvestamata jätta piiride ajaloolist ja tänini loogilist seotust külasüdametega.
Ajaloolist ülevaadet pole vajadust üle korrata, selle juurde juhatab allolev looviide. Maa- ja ruumiameti veebikaardilt nähtava kehtiva haldusüksuste jaotuse järgi hõlmab Lubja küla ligi 16 km2 ehk umbes kolmandiku kogu Viimsi poolsaarest. Sellest on ajaloolise külasüdame ümbert alles viimastel aastakümnetel laienema hakanud asustusala pindala vaid 80 ha ringis ehk kõigest 5% küla ulatusest. Enamuse „ametlikust“ Lubjast moodustab riigimets, kuid selle piiresse jäävad ka ajaloolise küla serva jäävad, talude juurde kuulunud erametsakinnistud. Kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (ÜP) skeemil on veel markeeritud ajalooliselt väljakujunenud ehk tegeliku maakasutuse vajadustest tulenevad piirid. Külapiiride kehtiva ÜP skeemiga kooskõlla viimise ettepaneku tegin juba eskiisi avalikustamise esimeses etapis. Esialgu lükkas vallavalitsus selle tagasi, aga avalikul arutelul jäi kõlama, et asja võib veel kaaluda ja selleks on vaja lausa eraldi menetlust riigi tasandil.
Keskendungi valla vastuväidetele ja võimalikele lahendustele, et ettepanek oleks ka maakorralduslikult korrektne. Ütlen juba ette, et erinevalt vallapoolsest tõlgendusest mul soovi mõisate aega tagasi pöörduda pole, ainuüksi asustusmuster on sellest ajast kardinaalselt muutunud. Pigem puudutab ettepanek poolsaare keskel paiknevat metsaala, kuhu täisehitamise tuhin veel jõudnud pole ja loodetavasti ei jõua ka.
Ettepanekud lahkmejoonte asjus
Lähtudes seadusest („Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“, RT I, 29.10.2024, 9), kantakse lahkmejoon katastrikaardile ajaloolise asustusüksuse ennistamisel, uue asustusüksuse moodustamisel või asustusüksuse senise lahkmejoone muutmisel. Seega võiks ettepanekuga sobida nii esimene kui viimane variant. Siiani pole aga vastust küsimusele, millal, mis kaalutlustel ja kelle algatusel on üldse tekkinud olukord, et ametlikud asustusüksuste piirid lahknevad kehtiva ÜP omadest. Vallavalitsusel peab selle muudatuse kohta materjal igal juhul salves olema, sest ilma kooskõlastuseta või vähemalt teavitamata ei saa riik nii olulist toimingut omatahtsi läbi viia.
Ühe põhjendusena on vallavalitsus välja toonud aja jooksul muutunud nõuded lahkmejoonele. Peetakse silmas, et kinnisasi ei saa paikneda mitme asustusüksuse piires. Ometi on selline olukord Viimsis reaalsus. Nimelt jaguneb kinnistu Viimsi metskond 80 kolme asustusüksuse (Leppneeme, Tammneeme ja Lubja) vahel. Seda jaotust millegipärast kavas korrigeerida pole. Kooskõlla viimisel pidasin aga silmas kinnistut Viimsi metskond 83, mis kehtiva ÜP kohaselt peaks jagunema Randvere, Tammneeme ja Lubja küla vahel.Äsja saabunud vastuses vallavalitsusele näeb RMK seda kinnistut ühtse metsamassiivina, mille tükeldamist vajalikuks ei pea. Küll oleks aga igati loogiline ning tugeva ajaloolise tagapõhjaga riigi- ja erametsade vahelise piiri fikseerimine ka asustusüksuste vahelise lahkmejoonega.
Kehtiva üldplaneeringu järgsete lahkmejoonte taaskehtestamisest loobumist pole antud juhul kohane põhjendada ka sellega, et ÜP on koostatud juba 25 aastat tagasi.
Oluliseks lähtekohaks aadressi määramisel on ligipääs. Lubja küla põlistalude juurde on kuulunud või kuuluvad siiani erametsakinnistud, kuhu juurdepääs on piiratud, sest selleks tuleb läbida eraomanduses kinnistuid. See on ka peamine põhjus, miks puuduvad ühendusteed Lubja külast läbi metsa Tammneeme ja Randvere suunal. Ka Randvere ja Tammneeme suunalt tulijatel on võimalik liikuda vaid riigimetsa rajatud teedel, mis reeglina ei vii edasi Lubja küla asustuseni. Praegusele Viimsi metskond 83 kinnistule pääseb Randvere teelt ja seda enamasti lõigult, mis külgneb Tammneeme ja Randvere küladega. Kõik ligipääsud juba kasutuses olevatele või kavandavate puhkealadele ja matkaradadele Mäealuse MKA-l algavad samuti Tammneeme ja Randvere suunalt.
Kehtiva üldplaneeringu järgsete lahkmejoonte taaskehtestamisest loobumist pole antud juhul kohane põhjendada ka sellega, et ÜP on koostatud juba 25 aastat tagasi. Metsamaastik on vaadeldaval alal püsinud tõenäoliselt aastasadu, aja jooksul on muutunud vaid selle kasutusviisid. Üldplaneeringu kehtivusaeg on sellega võrreldes üsna tühine ajavahemik ja kui eesmärgiks on loodusmaastiku säilimine Viimsis ka tulevastele põlvedele, siis selle peamiseks eelduseks on senise maakasutuse jätkumine.
Uus üldplaneering peaks arvestama ajaloolist haldusjaotust
Aga miks peaks ajalooliselt neile kuulunud tagamaa riigimetsa näol saama vaid Randvere ja Tammneeme? Paistab, et selle peale on planeeringu koostajad juba mõelnud, iseasi, kelle algatusel. Uue ÜP eskiisi järgi on Lubjale „kaotus“ Antenniväljaku arendusala ümbrusse jääva riigimetsa siirdamisega uuele Krillimäe nimelisele külale juba plaanitud. See oleks ilma igasuguse ajaloolise tagapõhjata muudatus, aga Randvere teest põhja poole jääv metsaala pole varemgi Lubja külaga tihedalt seotud olnud.
Uue ÜP koostajate järjekindlusetusest ja valikulisest arvestamisest ajaloolise asustusjaotusega annab tunnistust ka Lubja ja Pärnamäe küla vahelise piiri muudatusettepanek.
Sama soojaga kavatsetakse liita Kelvingiga hiljuti kohaliku kaitse alla võetud, külast Leppneeme poole jääv mereäärne metsaala (vt. allolevat skeemi). Vahemärkusena niipalju, et Krillimäe on olnud siiski vaid metsavahikoht nagu Tädugi. Neid unikaalseid kohanimesid ekspluateeritakse praegu palju laiemalt ja põliselaniku jaoks segadusttekitavalt (terviserada, RMK õpperada, nüüd siis ka terve küla).
Uue ÜP koostajate järjekindlusetusest ja valikulisest arvestamisest ajaloolise asustusjaotusega annab tunnistust ka Lubja ja Pärnamäe küla vahelise piiri muudatusettepanek. Nimelt soovitakse liita klindialused, aastast 2005 ühtlasi Mäealuse MKA piiridesse jäävad põlised talukohad Pärnamäe külaga, kuhu need ju tegelikult on kuulunudki. Külapiiride nihutamise kohta ei anna üldplaneeringu seletuskiri kahjuks mingeid sisulisi põhjendusi.
Ometi on see piisavalt oluline teema, millega ei kaasne vaid laialdane aadressiandmete muutus. Arvestama peab ka tunnetuslikku mõju – mille järgi me ennast identifitseerime, kuhu kuulume. Tänapäeval on inimesed küll palju liikuvamad kui veel paar inimpõlve tagasi ega kipu ühes paigas juuri sügavalt alla ajama, aga juurtetu ühiskond ja kogukond on ka kergemini lükatav-tõmmatav.
Andres Jaanus on Tammneeme külaseltsi juhatuse ning valimisliidu Kogukondade Viimsi liige.
Tunnusfoto: See Kivirinna mäe alla jääv Randvere (Tädu) terviseraja lõik on ühtlasi ajalooliseks ja kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgseks külapiiriks Tammneemega.
Loe samal teemal:
„Andres Jaanus: vastuolulised külapiirid“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: