Arvamused, Kõik uudised
ANTS ERM: 11 aastat võitlust vaba Ukraina eest!
okt.
Venemaa agressioon Ukraina vastu kestab juba 27. veebruarist 2014 – alates Krimmi okupeerimisest.
Sellest ajast on Ukrainal olnud halvemaid ja vähem halvemaid aegu. Kui Ukraina ei võida seda sõda, siis ei saa ka meil siin enam hästi minna. Sest Venemaa ei peatu, kuni teda selleks ei sunnita.
Ukrainlased ei sure täna mitte ainult oma riigi eest, vaid kogu vaba maailma, sealhulgas Eesti vabaduse eest. Mulle oli see selge juba 12 aastat tagasi. 23. augustil 2014 alustasin oma võitlust Ukraina eest.
Piketid on toimunud juba 11 aastat
23. augustil 2014 toimunud Hirvepargi kõnekoosolekule saabusin otse Venemaa saatkonna eest enda korraldatud esimeselt piketilt Ukraina toetuseks. Rääkisin järgmist:
“Venemaa on järjekordselt visanud prügikasti rahvusvahelise õiguse ja mitmed sõlmitud rahvusvahelised lepingud. Venemaa toetab rahvusvahelist terrorismi, on tunginud oma vägedega naaberriigi Ukraina territooriumile ning tulistab mürskude ja rakettidega piiriüleselt seda territooriumi. Kahjuks teevad väga mitmed Euroopa liidrid näo, et tegemist on Ukraina sisekonflitiga, et tegemist on kohalike nn. separatistidega. See kõik ei ole teadmatusest, vaid soovist mitte rikkuda agressoriga häid või vähemalt normaalseid majandusssuhteid. Selle nimel etendatakse reality show’d, milles hukkuvad tuhanded inimesed. Räägitakse rahust iga hinna eest, kusjuures esimeses lähenduses oleks hinnaks Ukraina territoriaalne terviklikkus ja iseseisvus. See hind ei ole lõplik.”
Kurb tõsiasi on, et see hind ei olnud kohe üldse mitte lõplik.
Minu nõuanne kõigile inimestele kogu maailmas, kellele on kallid inimelud, vabadus ja demokraatia, oli nõuda oma maade juhtidelt järgmist.
1. Nimetada sündmusi ja nende initsiaatoreid õigete nimedega:
– Venemaa viib läbi agressiooni ja annektsiooni Ukraina vastu;
– Ukraina kaitseb oma territooriumi ja põhiseaduslikku korda sissetungija Venemaa vastu;
– need, keda Venemaa nimetab separatistideks, on tegelikult Venemaa poolt mahitatud ja relvastatud terroristid.
2. Nõuda (mitte paluda!) Venemaalt:
– vägede väljaviimist Ukraina territooriumilt;
– terroristidele nii elavjõus, relvastuses kui tehnikas täienduse saatmise peatamist;
– Venemaa kodanikest terroristide tagasikutsumist Ukrainast;
– Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja piiride austamist.
3. Kui Venemaa ei täida neid nõudmisi, saata Ukrainale reaalset sõjalist abi nii elavjõus, relvastuses kui tehnikas.
Euroopa Liit ja NATO on piisavalt võimsad, et neid nõudmisi garanteerida.
Vaba maailma eest – oli selle üleskutse pealkiri
Nii alustasin ma oma sõda Putini Venemaa vastu. Edasi jätkasime koos Tarmo Kruusimäe, Aivar Kivisivi, Liidia Laane ja paljude teiste toetajatega, korraldades septembris järjekordse piketi. Ja alates oktoobrist 2014 juba igal nädalal. Piketid toimuvad tänaseni, hetkel igal kolmapäeval kell 16 – 17.
Aga Lääne- ja Lõuna-Euroopa jätkasid rahumeelselt mugavustsoonis nagu nad tegid seda peale brutaalset sissetungi Tšetšeeniasse (1999) ja Georgiasse (2008) – peaasi, et nafta ja gaasitarned ei katkeks. Minski lepetega tunnustati de facto 15% Ukraina territooriumist Venemaa osaks ja ukrainlastel jäi vaid loota, et režiim Venamaal jälle kord muutub. Ja tekib uus ajalooline võimalus nagu see tekkis Gorbatšovi ajal möödunud sajandi 80-te lõpus.
Vaatamata sellele, et paljud pidasid meie üritust lootusetuks – isegi hoiatasid, et ei tasu Venemaad ärritada – oleme jätkanud ja hoidnud karjuva ebaõigluse ja kasvava ohu teemat üleval tänaseni.
Ja sündmuste areng näitas, et põhjendatult – Euroopa teadvustas toimuvat alles peale Venemaa täiemahulist sissetungi. Pidu on läbi ja tuleb valmistuda kaitseks agressori vastu.
MTÜ Toeta Ukrainat
Märtsis 2015 asutatud MTÜ Toeta Ukrainat oli üks esimesi, kes asus toetama Ukraina kaitsjaid, sh. Azovi pataljoni. Vastavalt võimalustele, s.t. annetajate toele, toimetasime Ukrainasse taktikalist ja humanitaarabi.
Esialgu oli selleks Kaitseliidu poolt maha kantud, samuti kaitseliitlaste annetatud varustus, aga ka poodidest hangitud mittetappev varustus – välivormid, jalanõud, magamiskotid, madratsid, telgid, kütteseadmed jmt. Samuti meile annetatud humanitaarabi sisepõgenikele.
Hangunud konflikti perioodil (2017-2021) sai Ukraina oma probleemidega, ka sisepõgenike jalule aitamisega, ise hakkama. MTÜ tegevus jätkus tagsihoidlikumas mastaabis, aga säilitasime kontaktid. Täiskäigu tõmbasime sisse kohe peale täiemahulist sissetungi 24. veebruaril 2022.
Esimene abireis startis juba 5. märtsil 2022
Alates 2022. aasta märtsist on MTÜ Toeta Ukrainat kogunud ligi 600 000 EUR annetusi ja viinud 85 abireisiga Ukrainasse üle 200 auto, sh. 3 kiirabiautot, 4 suurt bussi, kaks suurt veoautot, lisaks 33 järelhaagist, 3 ATV-d ja mootorpaadi.
Oleme viinud Ukraina kaitseväelastele140 kuulivesti, enam kui 100 generaatorit ja akujaama, 20 täppisilmajaama suurtükiväelastele, 450 akut FPV droonidele, öövaatlusseadmeid, varje- ja droonivõrke, meditsiinivahendeid, üle tuhande rehvi, üle tuhande kaevikuküünla… Ühtekokku üle saja tonni varustust.
Humanitaarabi oleme viinud põhiliselt Harkivi Eesti seltsile, aga ka Dnipropetrovski oblastisse ja Poltavasse, kokku ~10 tonni, sh. haigla sisseseadeid Volodõmõri, Harkivi ja Hersoni haiglatele.
Minu isiklik saldo – vaatasin passist järele – on 36 Ukraina reisi ehk ligikaudu 105 000 km ratastel viimase nelja ja poole aasta jooksul.
Tänud kõigile annetajatele ja toetajatele – ainult tänu teile on kõik eelnevalt toodu on võimalikuks osutunud!
Tänud kõigile vabatahtlikele, kes kõik need autod ja koormad on aidanud kohale viia.
Ants Erm on MTÜ Toeta Ukrainat juhatuse liige.
toetaukrainat@gmail.com
EE627700771001531357, LHV Pank
EE832200221081244884, Swedbank
Tunnuspilt: Ants Erm piketil Venemaa saatkonna ees 23. augustil 2014.
Viimsi Uudised
Jaga: