Neli praegust külavanemat on koos kuue mõttekaaslasega koostanud pöördumise Viimsi vallavalitsuse ja volikogu poole Viimsi munitasipaalrahvuspargi toetuseks.
Toome pöördumise lugejateni täies mahus:
ÕIGUS ELADA elada saab aga ainult elu toetavas keskkonnas
Elukeskkond on suur ja keeruline süsteem, arvukate alamsüsteemide ja algosadega, mille terviklikkus kujuneb kooskõlas loodusseadustega, füüsikalis-keemilise, bioloogilise ja sotsiaalse keskkonna koosmõjuna ning elusaine biogeokeemilise tegevusega.
Inimtegevus tervikuna on võrreldav suurte loodusjõududega (noosfääri kontseptsioon). Tulemuseks on ajas ja ruumis muutuvad ökosüsteemid (meil on heaks näiteks viimane jääaeg ja Läänemere rannikumaastike areng).
Suhteliselt uue ökoloogilise teguri – inimtaluvuse (kultuuritaluvus, asumitaluvus, saastetaluvus) hinnang on oluline, kuna mistahes alamsüsteemi seoste purunemine viib ökoloogilise katastroofini (näiteks lageraie!).
Keskkonnakriis ja meie, elada saab elu toetavas sotsiaal-ökoloogilises keskkonnas (inimõigused,põhiseadus, keskkonnaõigus),
õigemini, kiired muutused teadvuses ja arusaamades on usaldusväärselt tõsiseltvõetavalt märgatavad alates 1970ndatest: ÜRO Stockholmi inimese elukeskkonna konverents ning Rio de Janeiro tippkohtumised ja arengukonverents, Rooma Klubi raportid jm arvukad programmid ja publikatsioonid, Unesco loodus- ja kultuuripärandi kaitse (Pariisi) konventsioon, programm „Man and the Biosphere“, arusaam keskkonnajulgeolekust, EL Seveso direktiivid suurte tööstusõnnetuste riskidest, Kyoto protokoll ja viimase aja kliimamuutuste ning „rohepöörde“ paradigma.
Mis siis toetab siinset elu. Põhjalikku analüüsi vajavad tänased aktuaalsed tegevusprogrammid, mille konsensuslikud põhiseisukohad peaksid olema avalikkusele kättesaadavad, igaühele mõistetavad ning arutelude käik samuti avalik.
Konkreetselt Viimsi vallas:
– lõpule viia ja avalikustada üldplaneeringu rohe- ja miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu (2009) auditi (2021) tulemused;
– Viimsi valla metsanduse arengukava (ülevaade 2021) analüüs ja täiendavad ettepanekud RMK’le (arvestades riiklikku MAK’i, raiete üldist piiramist ja isegi moratooriumi kehtestamist Viimsi vallas);
– rannaalade teemaplaneering on meie jaoks esmatähtis, kuna erilist tähelepanu vajavad saared ning Viimsi valla mandriosa on tervikuna poolsaar, et edaspidi kaalukate argumentidega toetada Riigikogu praegust seisukohta olemasolevate piirangute säilitamiseks ning laiendamiseks andes rohkem otsustamisvõimalusi kogukondadele ja kohalikule omavalitsusele;
– maavarade, sh pinna-, põhja- ja sademete vee ressursside teemaplaneering on väga tundlik valdkond ning otsustamisel on vajalik keskkonnahoidlikkuse prioriteedist lähtuv analüüs (rõhutame, et Viimsi geoökosüsteem on geoloogiliselt noor, õrn ja habras!);
– esitada Vabariigi Valitsusele põhjendatud seisukohad integratiivse riskijuhtimissüsteemi rakendamiseks Viimsi Valda ohustavate tööstuslike suurõnnetuste riskide vähendamiseks (AS Tallinna Sadama Muuga Sadamaga seoses) tuginedes Seveso III direktiivile (32012L0018 EU).
Planeeringute hierarhias üld-, teema-, detail-planeeringute menetlustes arendusprojektidele sobivushinnangu saamiseks kõrvuti Vallavolikogu ja Vallavalitsuse struktuuridega teeme ettepaneku moodustada ja kaasata Viimsi valla elukeskkonna konsultatiivkogu (isegi USA presidendil oli selline kogu!) selleks, et koalitsioonilepingus (01. 11. 2021) kokku lepitud keskkonnahoidu käsitlevaid tegevusi fokuseerida, selgitada ning need oleksid avalikud ja kaetud kvalifitseeritud ekspertarvamustega.
KÕRGENDATUD AVALIKU HUVIGA PROBLEEMID, PROGRAMMID, ESMATÄHTSAD PROJEKTID
1.Käivitada terviseuuringute programm (lähteülesanne valmis juba 2015. aastal).
2. Algatada keskkonnatervise (ökosüsteemide inimtaluvuse uuringute) programm ning rakendada mürauuringute tulemused aastaringseks seireks.
3. Algatada loodus-, keskkonna- ja kultuuriväärtuste kaitse ühtse klaastersüsteemi loomine (munitsipaalrahvuspark), loodusväärtuste ülevaate programm (sh püsielupaigad, vääriselupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid jt) ning olemasolevate riiklike ning kohaliku omavalitsuse maastikukaitsealade laiendamine olemasoleva informatsiooni alusel. 4. Algatada keskkonna- ja looduskaitse seaduste, planeerimisseaduse, kohaliku omavalituse korralduse seaduse ja nendega seonduvate teiste õigusaktide analüüs eesmärgiga suurendada kohaliku omavalitsuse ja kogukondade osa elukeskkonna kvaliteeti puudutavate arenduste analüüsil.
5. Kindlasti on vaja välja arendada programm „Jäätmevaba Viimsi“, mille esmatähtsaks eesmärgiks on olmejäätmete utiliseerimise kõrval kaasa aidata orgaaniliste jäätmete nagu oksad, lehed jm, toidujäätmete komposteerimisele, multši ning energia tootmisele.
IGA PUU ON TÄHTIS!
IGA RÄNDRAHN ON TÄHTIS!
IGA MUISTIS ON TÄHTIS!
VIIMSI ON TÄHTIS, 31. 01.2022.
Allkirjad:
Ants-Hembo Lindeman, Kelvingi; Harri Lugu, Kelvingi; Henno Mõtus, Kelvingi; Merilyn Tõnisalu; Vello Saluste, Pringi; Sulev Roosma, Pringi; Hillar Pappel, Miiduranna; Raivo Kaare, Tammneeme; Andrus Pihel, Muuga küla; Inna Vaga, Randvere; Jüri Martin, Rohuneeme
Tunnusfoto: Kaarel Zilmer
Viimsi Uudised
Jaga: