Toimetus jätkab planeeritava jäähalli asukoha ümber toimuva debati kajastamist.
Oleme juba avaldanud Taluranna 3 kinnistu lähipiirkonnas elavate Haabneeme elanike pöördumise abivallavanem Alar Miku (Reformierakond) poole (SUUR LUGU: vald surub vargsi jäähalli Haabneeme elumajade vahele“ ).
26. juunil saatis Alar Mik antud pöördumisele vastuse, mille toome ära alljärgnevalt:
„Teie kirjas ja koalitsioonilepingus toodud põhimõtted on olulised ja mistahes rekreatsioonilahenduse loomisel alale arvestatakse nendega. Hetkel on üldplaneeringuga kavandatud kõnealusele alale elamuala (mis on oma olemuselt suletud ala) – vallavalitsuse soov on, et endine heinamaa saaks avaliku kasutuse, oleks kogukonnale avatud ja lisaks loodaks ala näol juurde rekreatsioonivõimalusi (ÜP küsitluses 70% soovis seda), säilitatakse ja täiendatakse haljastut. Elanike üldplaneeringu lähteseisukohtade küsitluse järgi eelistatakse võimalikul arendusalal esimese eelistusena 45% osas rekreatsioonialasid, haljakuid, seejärel kodulähedasi töökohti. Kombineeritud eelistus rõhutab rekreatsioonialasid ja haljastust ning sotsiaalfunktsiooni, lisaks töökohtade loomist – kõike seda kannab endas ka Taluranna tee 3 haljaku idee, mis kindlasti täpsustub detailplaneeringuga.
Lisaks selgitan, et jäähalli näol, kui sisehall tuleb, on tegu umbkaudu 2-korruselise hoone kõrgusega spordihoonega, milline on võimalik alale kavandada selliselt, et see oleks põimitud haljastuse sisse. Sellisena ei eristuks see hoone teistest hoonetest. Lisaks saab alale rajada säästlikke lahendusi – millised aitavad hoida looduslähedast joont.
Regionaalminister teavitas oma 20.06.2023 kirjaga nõusolekust võõrandada Taluranna tee 3 kinnistu vallale, tingimusel, et kinnisasja kasutusele võtmiseks on vajalik koostada detailplaneering, mis näeb ette kinnisasjale spordikompleksi rajamise. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise menetlust RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel on võimalik jätkata pärast detailplaneeringu koostamist, Maa-ameti poolt kooskõlastamist ning vallavalitsuse poolt kehtestamist.
Seega edasine samm saab olema ala planeerimine, millise käigus on Teil võimalik tagasisidet anda, et alale kujundada lahendus, mis arvestab mh loodusalade ja puhkealade kasutust, lähtub loodushoidliku ja inimesele suunatud vallaruumi põhimõttest, rikastab piirkonda haljastusega ja ajaveetmiskohtadega, arvestab aleviku kui valla keskuse soove ja vajadusi ning lähtub kogukonna tagasisidest. Saab teha ettepanekuid ka mahtude jm osas. Usun, et erinevaid ettepanekuid tehes sünnib hea lahendus läbi planeeringumenetluse.“
Kohaliku kogukonna esindajad ei jäänud saadud vastusega rahule ning saatsin 28. juunil abivallavanemal järjekordse kirja, mille toome ära alljärgnevalt:
„Kahjuks peame nentima, et enamik meie pöördumises tõstatatud probleemidest ei saanud Teie kirjas vastust ja meile kui valla kogukonna liikmetele jäävad praeguse vallavalitsuse tegevuse motiivid Taluranna 3 kinnistuga ebaselgeks.
Palun selgitage alljärgnevat:
- Miks kavandati Taluranna 3 kinnistule eramajade piirkonda jäähalli hoonestus, kui Viimsi Artiumi Visioonipäeval andsid Viimsi aktiivsed elanikud negatiivse tagasiside edasiste suurehitiste planeeringute vastu (punkt 2 ja 3 meie pöördumises) olemasolevatele rohealadele? Visioonipäeval rõhutas valla peaarhitekt, et uusi ühiskondlikke ehitisi tuleks rajada olemasolevate, kasutusest väljas olevate, tööstus- ja ühiskondlike hoonete asemele, mitte uutesse kohtadesse ning jäi kõlama kõigi töörühmade üldine ootus, et vallas säiliks praegu veel olemasolev looduslik keskkond ning looduspõhine rekreatsioon. Tundus, et sellega olid toona nõus ka vallavalitsusest osalenud inimesed.
- Viimsi elanike üldplaneeringu lähteseisukohtade küsitluse vastustes https://viimsiteataja.ee/ajalugu/up-lahteseisukohtade-tagasiside/ei ole kordagi mainitud jäähalli või sarnaseid suurehitisi. Suur osa vastajatest pidas vajalikuks rekreatsioonialade laiendamist, mis on selgelt kirjeldatud joonisel 4 „Ootused puhkealade osas. Valla elanike ootused puhkealadele olid kõik seotud kergemate korrastatud puhkealadega ja on väga meelevaldne lugeda neist vastustest välja suurehitisi rohealadele koos vastava transporditaristuga. Lisaks oleme oma pöördumise punktis 5 toonud välja jäähalli planeeringu vastuolu Viimis valla arengukavaga.
- Seoses jäähalli planeeringuga on meil ikka vastuseta küsimused loodusressursside kasutamise otstarbekuse kohta (punkt 6), kasvava liikluskoormuse, kõrgete halduskulude ja mürareostuse (punktid 7-8) kohta ning mittevastavusega kaasaegsete jätkusuutlike ehitusprintsiipidega (punkt 9).
- Kuidas kavatseb Vallavalitsus antud maavalduse Taluranna 3 kinnistu sihtotstarvet muutmist menetleda. Kas menetlus toimub osana Viimsi valla üldplaneeringu menetlust või kavatseb Vallavalitus algatada olemasoleva detailplaneeringu muutmise antud maavalduse osas?
Kommenteerides Teie vastust, et „kavandatav jäähall saab olema põimitud haljastuse sisse ja see ei eristuks teistest hoonetest“, oleme arvamusel, et see selgitus ei ole adekvaatne, kuna jäähall koos parkla ja juurdepääsuteedega hõivab suurema osa rohealast ning kõiki meie poolt tõstatatud probleeme ei ole tehniliselt väikse haljastusega võimalik tasandada. Oleme arvamusel, et jäähall suurehitisena on sobilik ehitada Valla keskusesse SPA või ujula lähedusse, kus oleks võimalik kasutada jätkusuutlikult jäähalli tegevusest tekkivat jääksoojust. Samuti on vald ise rääkinud Hundipeast ja sellest, et kõik ühiskondlikud hooned tuleks koondada keskusesse (näiteks lisaks eelnevalt pakutule ka Viimsi Selveri ja Circle K vaheline ala, kus ei ole vahetus läheduses elamuid). Praegune plaan näib risti vastupidine.
Oleme ümbruskonna elanikega varasemalt kaks korda kogunud kokku kogukonna arvamuse ja edastanud selle ka vallale, et kõnealune heinamaa (Taluranna tee 3) jääks haljasalaks ja säiliks looduslikuna. Eelnevast tulenevalt on nördimust tekitav, miks on vallavalitsuse poolne sellise otsuse ettevalmistamine käinud kogukonna eest varjatult, kiirustades ja kogukonnaga nõu pidamata (alles hiljuti toimunud visioonipäeval ei olnud sellest sõnagi juttu)?
Oleme väga tänulikud, kui selgitate põhjalikult meie poolt välja toodud vastuolusid ja aitate meil mõista Vallavalitsuse kavatsusi Taluranna 3 kinnistule jäähalli ehitamist hoolimata ümbruskonna elanike vastasseisust.“
Sellele kirjale reageeris abivallavanem Mik 29. juunil täiendavate selgitustega:
„Heameelega täpsustan, vabandan, et ei olnud oma kirjas piisavalt täpne.
Visioonipäeval oli erinevaid töötubasid ning jäähalli idee käidi välja valdkondlikus töötoas ning seda peeti sedavõrd oluliseks, et jäähalli idee nimetati kolme tähtsama spordivaldkonna tegevuse hulka. Info selle kohta ka siin:
https://www.viimsivald.ee/viimsi-teataja/visioonipaeva-kokkuvote-kultuurne-ja-sportlik-viimsi
Jah, planeeringute töötoas rääkisime mh, et võimalikult palju tuleks seada fookust olemasolevatele aladele ja nende korrastamisele, et mitte minna uutele haljasaladele. Aga seal tuleb lähtuda reaalsetest võimalustest, millised maad on kasutada oma soovideks avalikul rektoril ja millised erasektoril. Kindlasti tuleb hoida ja säilitada erinevat kõrghaljastusega ala ning ka antud alal on kavas seda sellisena säilitada. Viimsi kooli kunagise spordiplatsi kõrval olev põld jäigi omal alal hoonestamata, et sinna kavandati rekreatsiooniala jätk kooli sporditaristule, moodustades vana kooli spordiväljakutega tervikliku vaba aja kompleksi. Koolis käies kasutasime seda ala mh jooksurajana. Hiljem muudeti see ala üldplaneeringus hoopiski elamualaks, kuna toona riigikord muutus ja oli prioriteet elanikkonna kasvatamine. Ehk, rekreatsiooniala idee on olnud seal mulle teadaolevalt pikki aastakümneid ja kui on võimalus valida elamualade ja avalikkusele ruunatud rekreatsioonialade vahel, siis on elanikud seniste küsitluste läbi selgelt öelnud, et eelistatakse viimast. Viies kokku nii visioonipäeval arutatu, lähtudes soovist elamuarendust piirata, arvestades riigimaade ja vallamaade reservi ja lähtudes põhimõttest, et erinevaid avalikkusele suunatud rajatisi ja hooneid on mõistlik hajutada keskuses ning tulenevalt vajadusest tagada erinevates keskuse piirkondades avalikke teenuseid ja arvestades kogukonna ootusi rekreatsioonitaristu ja -võimaluste osas, on tehtud ettepanek antud alale talviste rekreatsioonivõimaluste rajamiseks. Täpset lahendust saame arutada planeeringumenetluses – soovitangi selles osas mõelda läbi ettepanekuid, kuidas teha lahendust paremaks.
Üldplaneeringu küsitlus on suure üldistusastmega ja ei käsitle konkreetseid hooneid vm – see käsitleb suundumusi, valdkondi ja kogukonna ootust sellele. Selgitasin oma eelmises kirjas küsitluse tulemusi. Arengukavaga vastuolu ei ole, valla pikaajaline arengustrateegia on hetkel koostamisel ja visioonipäev on mh üks sisend sellesse dokumenti. Lisaks tulevad piirkondlikud arutelud, ka võetakse aluseks erinevate küsitluste tagasiside.
Mistahes ressursside osas saame rääkida siis, kui on olemas konkreetsed lahendused ja käib vastav menetlus. Nt võib jäähall suvel mitte töötada või veetarbimine olla seotud sesoonsusega, lahendatud muul ressursil kui joogivesi vms. Seda on vara arutada, hetkel saan seda öelda, et on võimalik kasutada erinevaid alternatiive. Märareostuses on samuti vara rääkida – hetkel pole meil teada, kas mürareostus tekib. Mis aga puudutab liiklust, siis Taluranna tee on nagunii ette nähtud läbiva teena kuni Männi teeni ja spordiplatside rajamine ei pruugi liikluskoormust selliselt mõjutada, et muutub tee klass – sellisel juhul on mõju olematu. Aga jällegi saab seda kõike analüüsida siis, kui meil käib planeeringumenetlus ja tegeletakse lahenduse väljatöötamisega.
Alale algatatakse detailplaneeringu koostamise menetlus, misläbi määratakse alale lahendus, mahud, sihtotstarbed jms. Planeeringumenetluses saame luua juba täpsed lahendused ja mahud – soovitangi selles osas ette mõelda konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas luua hea lahendus ja millised oleksid need mahud, et hall oleks põimitud haljastusse ja parkla ei oleks suur. Nii saamegi koostöös hea lahenduse alale.“
Ka need täpsustused ei rahuldanud kogukonna esindajaid, kes saatsid 8. augustil abivallavanema järgmise tagasiside:
„Täname teid kiire vastuse ja lisaselgituste eest Taluranna 3 kinnistu teemal.
Kahjuks ei ole teie vastuolulised selgitused ja vallavalitsuse senised tegevused antud kinnistu osas usaldust tekitavad ja kooskõlas meie kui kohaliku kogukonna ootustega. Soovime veelkord selgitada oma seisukohti antud teemal.
- Meie mure ei ole kindlasti seotud ainult jäähalli/sisejääväljaku mahuga, vaid sellise hoone rajamise otstarbekusega antud asukohta üldse (vt. meie esimeses kirjas toodud veeressursi, müra, liikluskoormuse jm teemadega). Viimsi valla elanikud on varasemalt erinevatel küsitlustel ja üritustel (Viimsi Visioonipäev) selgelt väljendanud oma vastuseisu ühiskondlike hoonete ehitamisele olemasolevatele rohealadele.
- Arvestades juba algatatud Viimsi valla üldplaneeringu menetlust, kui ei ole selge ümberkaudsete kinnistute hoonestus ja otstarve (eelkõige Viimsi vana keskkooli ja staadioni ala), ei ole võimalik hinnata teie kirjas toodud rekreatsiooniala terviklikku toimimist (sh liikluskoormus jm). Samuti ei ole mõistlik eriplaneeringuga muuta olemasolevat üldplaneeringut ajal, samal ajal kui terviklik ruumilahendus kogu lähipiirkonnale on välja töötamata.
- Oma vastuses viitate te ekslikult, et Taluranna 3 jäähalli hoonestus on vastavuses kogukonna ootuste ja soovidega rekreatsiooni- ja sportimisvõimaluste laiendamise osas. Kogukonna ootused rekreatsiooni alade kohta on selgelt väljendatud Viimsi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade küsitluse vastustes (detailid on meie eelnevas kirjavahetuses). Kui siia lisada ka Viimsi Visioonipäeval valla elanike ootused keskkonna ja planeerimistegevuse osas (vt peatükk „Keskkond ja planeeringud“ https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/inline-files/viimsi-teataja-28-aprill-2023.pdf), siis meie hinnangul on antud planeering selges vastusolus elanike ootustega (eriti lähipiirkonna elanike ootustega).
- Kohalik kogukond on väga huvitatud kaasatusest Taluranna 3 kinnistu algkontseptsiooni arutelusse, mis meie arvates võiks toimuda Viimsi maa- ja planeerimiskomisjonis.“
Hetkel pole osapooled toimuvas debatis täiendavaid seisukohti avaldatud.
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
„SUUR LUGU: vald surub vargsi jäähalli Haabneeme elumajade vahele“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: