DEBATT: kuidas tõlgendada abivallavanema tegevust menetluslikes toimingutes?

Viimsi Uudiste portaal on avatud tasakaalustatud debatiks erinevate vaadete ning tõekspidamiste vahel.

Toimetusele saatis kriitilise repliigi volikogu uus liige opositsioonis Aivar Osa (Isamaa). Pakkusime sellele vastulause esitamist analoogses mahus abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).

Avaldame alljärgnevalt nii Aivar Osa kui Alar Miku seisukohad täismahus ja muutmata kujul.

AIVAR OSA:

Värskelt ametisse valitud vallavanem Siiri Visnapuu esitas möödunud nädalal volikogule kinnitamiseks abivallavanemate kandidaadid. Nimekirja kuulusid laitmatu renomeega Annika Vaikla, kaks debütanti – Ivo Rull ja Ilja Ban, kes alles hakkavad ennast tõestama ja siis veel mees, kes jõuab liiga palju – Alar Mik.

Enne koosseisu kinnitamist, pidasin oluliseks vallavanema ja volikogu liikmete tähelepanu juhtida asjaolule, et viimase kahe aasta jooksul on jõustunud vähemalt viis kohtuotsust, kus Viimsi vald on kohtus oma kodanikule kaotanud. Nende kõigi viiega on seotud Alar Mik ja talle otseselt alluvad ametnikud. Vallalt on menetluskuludeks välja mõistetud vähemalt 14 000 eurot maksumaksja raha.

Jõustunud kohtuotsustest saab lugeda, et vald on süstemaatiliselt rikkunud seadust. Kohus on oma otsustes nimetanud vallavalitsuse tegevust õigusvastaseks, pahatahtlikuks, eksitavaks, asjaolusid teadlikult moonutavaks ja sõnamurdjalikuks. Neid kaasuseid iseloomustab kodanikest ülesõitmine ning minu arvates on ametnikud erinevaid haldustrikke kasutades kodanikke lausa mõnitanud ja petnud. Need kohtuotsused pole vähimalgi määral takistanud vallavalitsusel, Alar Miku juhtimisel, õigusvastase tegevusega jätkamist. Sellest võiks teha järeldusi. Järeldusi, et Alar Mik ei sobi oma isikuomadustelt valda juhtima.

Peale oma sõnavõttu aga pidin üllatuma ja mitte meeldivalt – ühelgi koalitsiooni saadikul ega värskel vallavanemal ei tekkinud Alar Miku õigusvastase käitumise ja kaheldava juhtimisoskuse kohta küsimusi. Abivallavanemate nimekiri kinnitati ilma igasuguse kõhkluseta. Sellest saab järeldada vaid seda, et koalitsioonipartnerid tolereerivad õigusvastast käitumist ja lasevad sellel kõigel sündida oma heakskiidul.

Viimsi on üle Eesti kuulsaks saamas halduskiusu vallana ja iga koalitsiooni esindaja võiks aru saada, et ta selle eest otseselt vastutab.

ALAR MIK:

Oluline on lugejale öelda, et hr Osa ei ole erapooletu vaatleja. Kriitika on konstruktiivne vaid siis, kui see põhineb objektiivsel hindamisel. Tema ja vallavalitsuse vahel on pooleli järelevalvemenetlus seoses valla maa kasutamisega äritegevuseks ning arutlusel on olnud ka tema soovitud viisil ehitusõiguse andmine, mille rahuldamine sellisel kujul ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.

Otsustamisel on vald kohustatud järgima seadusi ja planeeringuid ning kohtlema kõiki taotlejaid võrdselt. Igat kaalutlusotsust, millega põhjendatult keeldutakse, ei saa lugeda halduskiusuks. On mõistetav, et see mõjutab hr Osa hinnanguid ametnike tegevusele.

Vastab tõele, et vallal on olnud kohtuvaidlusi ja mõned neist on lõppenud valla kahjuks. Viimsi vald ei too eraldi välja, kui palju võidame kohtuasju või kui palju need valla kulusid kokku hoiavad. Saan kinnitada, et neid võite on kordades või kümnetes enam kui A. Osa toodud arvud. Olgu need siis erateede vaidlused, metsade kaitse, taristuküsimused, kogukonna soovidega seotud otsused vms – juhtumeid on erinevaid ja need ülekaalukalt seotud viimsilaste ootustega.

Vald teeb igal aastal ligikaudu 3000–4000 menetlustoimingut ja otsust ning kohtupraktika täpsustab paratamatult meie tööd. Hr Osa viidatud viiest asjast kaks puudutasid Pendikse tuuliku ehitusõigust, kus kohus andis omavalitsusele täiendavad juhised. Võtsime need arvesse ja parandasime oma praktikat. Kaks kaasust olid seotud ühe konkreetse detailplaneeringu menetlusega, kus tunnistasime avalikult, et menetlus ei olnud piisavalt hästi korraldatud, eriti teavitamise ja tähtaegade järgimise osas. Oleme sellest õppinud, teinud muudatusi töökorralduses ning planeering on tänaseks algatatud. Üks vaidlus puudutas ruumikujude ja kaardikihtide kasutamist, kus lähtusime riigiameti soovitustest, mis osutusid ebatäpseks. Ka need kohtu selgitused oleme oma töösse sisse viinud.

Vead üksikutes keerukates menetlustes ei tähenda, et vald tegutseks süstemaatiliselt õigusvastaselt või sooviks kedagi „mõnitada ja petta“ – meie praktika näitab, et tuvastatud puudustele reageerime operatiivselt ning erimeelsused proovime igal võimalusel lahendada dialoogi kaudu. Eesmärk on korrektne ja professionaalne haldusmenetlus, kus kohtulahenditest õppimine ja praktika parandamine on loomulik osa.

Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (freepik.com)

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised