HELEN AAREMÄE-SAAR: kas Viimsi vajab oma ametikooli?

Viimsis on aastaid räägitud gümnaasiumikohtade nappusest. Ka viimaste kohalike valimiste eel kerkis teravalt esile küsimus, kuhu lähevad pärast põhikooli edasi õppima Viimsi noored, kes riigigümnaasiumisse ei pääse. Kohapeal sisuliselt teist valikut ei ole.

Aga võib-olla oleme seni esitanud vale küsimuse. Kas Viimsi vajab tingimata teist gümnaasiumi? Selle asemel, et arutada üksnes selle üle, kuidas luua juurde gümnaasiumikohti, võiksime küsida hoopis: kas Viimsi vajab oma tugevat ja tänapäevast ametikooli ehk hoopis rakendusliku keskhariduse keskust?

Probleem ei ole uus. Juba 2020. aastal näitas Viimsi valla enda statistika, et põhikoolilõpetajate arv on kiiresti kasvanud. 2019/20. õppeaastal lõpetas Viimsi valla koolides põhikooli 209 noort. 2022/23. õppeaastaks prognoositi valla koolides juba 274 lõpetajat ning koos Viimsis elavate, kuid mujal koolis käivate noortega 349 põhikoolilõpetajat.

Kasv pole vahepeal peatunud. 2024/25. õppeaastal õppis Viimsi viies munitsipaalpõhikoolis kokku 2719 õpilast – aasta varem oli neid 2655. See tähendab, et küsimus sellest, kuhu lähevad Viimsi noored pärast 9. klassi, ei ole ajutine mure, vaid järjest suuremat hulka peresid puudutav hariduspoliitiline küsimus. Ka Viimsi valla hariduse arengukava ütleb veel selgemalt, et gümnaasiumiealiste noorte arv kasvab ning konkurents gümnaasiumikohtadele suureneb ka Tallinnas.

Samas võtab Viimsi Gümnaasium 10. klassi vastu kuni 170 õpilast aastas. 2026. aasta vastuvõtul arvestatakse kandidaatide põhikooli lõpueksamite tulemusi, õppeainete hindeid ja sisseastumisvestlust ning õpilased võetakse vastu moodustunud pingerea alusel. Oluline on seegi, et Viimsi Gümnaasium ei ole Viimsi valla, vaid riigi kool. Sinna võivad võrdsetel alustel kandideerida noored üle Eesti ning Viimsis elamine sisseastumisel eelist ei anna.

Nii ongi tekkinud olukord, mil kõik Viimsi lapsed ei mahu ega peagi mahtuma ühte akadeemilisse riigigümnaasiumi. Samal ajal on täiesti mõistetav lapsevanemate ootus, et 16-aastane noor ei peaks sobiva haridustee leidmiseks tingimata sõitma iga päev Lasnamäele, kesklinna või teise Tallinna otsa.

Siin võikski olla Viimsi järgmine suur haridusotsus

Haridus- ja Teadusministeeriumi allikatest leiame, et Eestis sai 2024/25. õppeaastal kutsehariduse tasemeõppes õppida 30 kutseõppeasutuses ja viies riigile kuuluvas rakenduskõrgkoolis. Veel olulisem on see, et kutseharidus ise on muutumas. 2026/27. õppeaastal on avatud 32 nelja-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava ning juba põhivastuvõtus valis need üle 3600 noore.  Need õppekavad annavad korraga nii eriala kui ka üldkeskhariduse ning jätavad avatuks võimaluse hiljem kõrgkoolis edasi õppida.

Kas Viimsi vajab oma ametikooli? Ma arvan, et see vajab tõsist kaalumist. Viimsi ei peaks oma ametikooli ette kujutama kui vana stereotüübi järgi kohta, kuhu läheb noor, „kes gümnaasiumisse ei saanud“. Vastupidi. Viimsi võiks koostöös riigi ja kohalike ettevõtjatega luua kaasaegse rakendusliku hariduse keskuse, kus õpitakse näiteks IT-d ja tehnoloogiat, energeetikat, merendust, ettevõtlust, disaini, ehitust või muid oskusi, mille järele tööturul päriselt nõudlus on.

Hea kutse- ja ametiõpe on Eesti majandusele sama oluline kui hea üld- ja kõrgharidus.

Selle vajadust kinnitab ka laiem pilt. Hiljuti ilmus Ärilehes artikkel sellest, et Eestis oli juulis tööta ligi 17 000 alla 25-aastast noort ning noorte töötuse määr ulatus 26,1 protsendini. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Oliver Väärtnõu ütles väga selgelt, et kõik noored ei pea minema ülikooli ning hea kutse- ja ametiõpe on Eesti majandusele sama oluline kui hea üld- ja kõrgharidus.

Suvel Investeerimisfestivalil kuulates jäi mulle samas vaimus kõlama Aasta Investor 2026 Paavo Siimanni mõte haridusteest: kas meie eesmärk peab tingimata olema võimalikult pikk koolitee või peaks noor jõudma varem selleni, et tal on päris oskused, millega elus ja tööturul hakkama saada? See on küsimus, mida tasub tõsiselt võtta.

Iga noor ei pea 9. klassi järel minema klassikalisse gümnaasiumi ja iga noor ei pea pärast seda automaatselt ülikooli. Hea haridustee ei ole tingimata kõige akadeemilisem haridustee. Hea haridustee on see, mis annab noorele teadmised, oskused, enesekindluse ja reaalse võimaluse oma eluga edasi minna.

Viimsi vald ei pea ilmselt üksi hakkama uut kooli ehitama ega pidama. Küll aga peaks vald minu arvates alustama Haridus- ja Teadusministeeriumiga ametlikke kõnelusi, kas Viimsisse või Viimsi lähipiirkonda saaks rajada riigi ja valla koostöös rakendusliku keskhariduse õppekoha. Seda enam, et juba aastaid tagasi alustas vald riigiga läbirääkimisi täiendavate gümnaasiumikohtade pärast.

Võib-olla ei vaja Viimsi järgmist 170 gümnaasiumikohta. Võib-olla vajab Viimsi hoopis 170 teistsugust head hariduskohta.

See oleks arutelu, mida tasuks vallal riigiga alustada juba täna.

Helen Aaremäe-Saar on Viimsi vallavolikogu rahandus- ja arengukomisjoni liige (Kogukondade Viimsi)

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised