Eelmisel nädalal juhtus järjekordne traagiline sündmus, mis iga vähegi Viimsi loodusest ning loomadest hooliva inimese meele mustaks tegi.
Randvere teel sõideti otsa sel kevadel sündinud põdravasikale, kes piinles peale seda terve öö ning alles järgmisel hommikul lõpetati ta elupäevad.
Tuleb kindlasti au anda kohalikele Randvere inimestele, kes paanikas emapõdra elu säästmiseks teel valvasid ning lähenevatele autodele edasi-tagasi jooksvast emapõdrast märku andsid. Vähemalt tema jäi ellu.
Kas neli kuud elada saanud põdravasikat oleks saanud kohese abi korral päästa? Spetsialistid ütlevad, et võimalus oli, jahimehed et mitte. Kahjuks ei saa me seda enam kunagi teada.
Olles pikalt ise Viimsi elanik, olen aastast aastasse näinud juba väljakujunenud mustrit – igal sügisel, kui loomad aktiivseks muutuvad, juhtub suurulukitega traagilisi õnnetusi. Sellest räägitakse sotsiaalmeedias, inimesed muretsevad, tekib arutelu.
Sellest hoolimata ei suudeta ega suudeta ei omavalitsuse, keskkonna- ega maanteeameti poolt ühtegi toimivat lahendust välja pakkuda.
See, et mõni verd ihkav tegelane teatab, et loomade arvukust tuleb reguleerida ja kõik maha tappa, ei päde absoluutselt. Vähegi staažikamad poolsaare elanikud peaks väga hästi mäletama, millised kitsekarjad veel 10 – 15 aastat tagasi liikusid, samuti oli põtru oluliselt rohkem.
Kuidas saabki põtrade arvukus tõusta, kui igal aastal sündinud vasikad alla aetakse? Kui veel kehvemini läheb, siis emad ka takkapihta.
Raha ja ahnus on kõik muu tahaplaanile jätnud.
Poolsaar on tänu aastakümneid kestnud kinnisvaraarendusel, kus looduse ning ressurssidega ei arvestatud, muudest metsadest ära lõigatud. Peame arvestama, et need loomad, kes meil siin on, jäävadki siia. Välja ega sisse enam keegi ei pääse.
Viimane läbiviidud roheuuring näitabki julma tõde Viimsi tegelikust olukorrast. Raha ja ahnus on kõik muu tahaplaanile jätnud.
Lahendused on siiski olemas, aga kahjuks ei ole siiani kas tahetud või julgetud nendega kaasa minna.
- Kiirused maha. 70km/h on piisav ja igal juhul jõuab juht ohu korral rohkem ära teha.
- Kontrolli tihendamine teedel, kihutamine peab lõppema. Kui koroona ajal maskikandmist oli vaja kontrollida, siis leiti selleks küll võimalusi. Rakendagem seda ressurssi nüüd liikluses.
- Teedel olevad loomamärgised tuleb uuendada ning korras hoida. Täna on need järjekordselt kulunud.
- Reflektorid ja lisamärgistus loomade liikumiskohtadele. Need kohad, kus teed ületatakse, on aastatega välja kujunenud ning teada. Need tuleb nähtavaks teha.
- Omavalitsuse ning maanteeameti poolne teavitustöö peab olema regulaarne ja selgesti arusaadav.
Lõpetuseks panen kõigile autojuhtidele südamele – ärge tegelege roolis kõrvaliste asjadega. Telefon ja sotsiaalmeedia võivad oodata, õnnetus juhtub alati ootamatult.
Omavalitsuselt ootaks reageerimist ning koostööd maanteeameti ja politseiga, et lõpuks ka lahendusteni jõuda. Sõnad ja lubadused ei tähenda midagi, kui tegelikke muutusi ei tule.
Jaak Sepp on Randvere külavanem (Kogukondade Viimsi)
Tunnuspilt: autori foto liikluses hukkunud põdravasikast.
Loe samal teemal:
“Liikluses hukkunud põder tõstatas taas küsimused piirkiiruse ja põtrade arvukuse teemal“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: