Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondi poolt eestindatud kestliku kala juhis, mis tugineb ulatuslikule seire ja teadustööle.
Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit.
Kestlik valik:
- Räim, kes on püütud Pärnu lahest. Räime olukord Pärnu lahes on stabiilne. Samas on kahanenud räime populatsioonid mujal Läänemeres ning mujalt pärit räime tuleks vältida.
- Ümarmudil, kes on võõrliigina konkurendiks Läänemere põlisliikidele. Ümarmudila arvukus on tõusuteel ning laienemas, mistõttu on võib teda eriti rohkelt just varasuvistel püükidel võrgust leida.
- Nurg, särg, vimb ja muud väikekalad, keda on senimaani vähe meie köögis kasutatud, kuid keda leidub meie vetes palju.
- Latikas, kes on pärit pärit Eesti sisevetest. Latika olukord Peipsi järves ja Võrtsjärves on hea.
- Kilu, kes on püütud Läänemerest. Kuigi kilule näitab Kalafoor kollast tuld on tema olukord Läänemeres hea. Tema püüki tuleb piirata, et vältida raskes olukorras oleva avamere räime kaaspüüki.
Kalaliigid keda vältida:
- Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik kõikjal maailmas. Kalakasvatustest või sisevetest pärit angerjas on samuti kriitiliselt ohustatud kuna teda kasvatatakse loodusest püütud noorkaladest.
- Tursk on kõikjal maailmameredes languses. Eriti kriitilises olukorras on Läänemere tursk. Ajalooliselt oluline majanduskala on pikalt ülepüütud ning vajab aega taastumiseks.
- Koha, kes on püütud Läänemerest. Koha olukord on olnud juba aastaid halb ning varud on üleekspluateeritud.
- Troopilised krevetid nagu tiigerkrevett, hiidkrevett kasvatamisel on tugev keskkonnamõju ja teadaolevalt on kasvatustes kasutatud orjatööjõudu. Menüüs võiks asendada nad väiksema arktilise krevetiga või muude alternatiividega.
- Tundmatut päritolu kala. Kui müüja ei oska öelda, kust kala on pärit või kuidas ta on püütud, siis pigem väldi teda.
Tunnuspilt: kuvatõmmis kalafoor.ee veebist.
Loe samal teemal:
“2025. aasta kalaks valiti angerjas”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: