Kalafoori viis rohelist ja viis punast valikut

Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondi poolt eestindatud kestliku kala juhis, mis tugineb ulatuslikule seire ja teadustööle.

Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit.

Kestlik valik:

  • Räim, kes on püütud Pärnu lahest. Räime olukord Pärnu lahes on stabiilne. Samas on kahanenud räime populatsioonid mujal Läänemeres ning mujalt pärit räime tuleks vältida.
  • Ümarmudil, kes on võõrliigina konkurendiks Läänemere põlisliikidele. Ümarmudila arvukus on tõusuteel ning laienemas, mistõttu on võib teda eriti rohkelt just varasuvistel püükidel võrgust leida.
  • Nurg, särg, vimb ja muud väikekalad, keda on senimaani vähe meie köögis kasutatud, kuid keda leidub meie vetes palju.
  • Latikas, kes on pärit pärit Eesti sisevetest. Latika olukord Peipsi järves ja Võrtsjärves on hea.
  • Kilu, kes on püütud Läänemerest. Kuigi kilule näitab Kalafoor kollast tuld on tema olukord Läänemeres hea. Tema püüki tuleb piirata, et vältida raskes olukorras oleva avamere räime kaaspüüki.

Kalaliigid keda vältida:

  • Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik kõikjal maailmas. Kalakasvatustest või sisevetest pärit angerjas on samuti kriitiliselt ohustatud kuna teda kasvatatakse loodusest püütud noorkaladest.
  • Tursk on kõikjal maailmameredes languses. Eriti kriitilises olukorras on Läänemere tursk. Ajalooliselt oluline majanduskala on pikalt ülepüütud ning vajab aega taastumiseks.
  • Koha, kes on püütud Läänemerest. Koha olukord on olnud juba aastaid halb ning varud on üleekspluateeritud.
  • Troopilised krevetid nagu tiigerkrevett, hiidkrevett kasvatamisel on tugev keskkonnamõju ja teadaolevalt on kasvatustes kasutatud orjatööjõudu. Menüüs võiks asendada nad väiksema arktilise krevetiga või muude alternatiividega.
  • Tundmatut päritolu kala. Kui müüja ei oska öelda, kust kala on pärit või kuidas ta on püütud, siis pigem väldi teda.

Tunnuspilt: kuvatõmmis kalafoor.ee veebist.

Loe samal teemal:

2025. aasta kalaks valiti angerjas”

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: