Kas teenusepakkujal on õigus Eestis tegutseda? Registrikontroll aitab eksitusi vältida

Uue teenusepakkuja veebileht võib näha veenev välja kujunduse, äratuntava logo ja kenade lubaduste poolest, kuid ükski nendest ei tõesta veel seda, kas ettevõttel on juriidiliselt õigus oma teenust Eestis pakkuda.

Tegevuslubade maailm on keeruline, seda enam, et igas valdkonnas on reeglid erinevad: mõnel juhul tuleb ettevõte registreerida kindlas asutuses, vahel nõutakse aga spetsiifilist töökorraldust, kapitalinõuet ja mitmeid teisi asjaolusid.

Tarbijana ei pea sa küll peast teadma, kuidas iga valdkonna tegevusload töötavad, ent oluline on varustada end kriitilise kontrollioskusega, et oskaksid vajadusel tuvastada, kas leitud ettevõte on pärjatud vajaliku tegevusloaga.

Kuidas kontrollida, kas teenusepakkujal on tegevusluba? Registrid, mida iga Eesti elanik võiks tunda

Mistahes teenuse kasutamisel tuleks esmalt uurida veebilehte ennast ning uurida teenusepakkuja juriidilist nime. Veebilehe jalutsis või kontaktilehel peaks olema kirjas ettevõtte juriidiline nimi ja registrikood, mille kaudu saad seejärel kontrollida ettevõtte olemasolu ning esindusõigust e-äriregistrist. Juriidiliste isikute otsimiseks piisabki vaid nime teadmisest: nii pea, kui trükid otsinguribale osa ettevõtte nimest, soovitab süsteem juba vastavaid osaühinguid või aktsiaseltse.

E-äriregister peaks olema esimene koht, mida lähemalt uudistada, sest just seal peitub kogu oluline info iga Eestis registreeritud ettevõtte kohta. Äriregistrist saad näha ka ettevõtte esitatud majandusaasta aruandeid, tegelikke kasusaajaid ja kontaktandmeid. Ühtlasi kuvab e-äriregister info tegevuslubade kohta koos viitega vastava registri juurde.

Teine ja ühtlasi kõige olulisem koht tegevuslubade kontrollimiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hallatav majandustegevuse register, kust saab otsida infot lubade ja teadete kohta: esindatud on kõik alates tegevuslubadest kuni taksoveo sõidukikaartideni. MTR-is on kirjas isegi tegutsemiskeelud ja avaldatud ettekirjutused, mille abil saad teha otsitud teenusepakkujale üsna põhjaliku taustakontrolli hõlpsalt, kiirelt ja täiesti tasuta.

Enne suuremate tehingute tegemist tasuks teha ettevõttele kiire taustakontroll vähemalt e-äriregistri ja majandustegevuse registri vahendusel. Sedasi ilmnevad võimalikud keelud, puuduvad load ja muud ohumärgid, mis võiksid sulle muidu jääda märkamatuks niisama veebilehte uudistades.

Tegevusluba ja korraldusluba: miks mõnel alal on vaja kahte luba ja mis vahe neil on?

Mõned valdkonnad on teistest tugevamalt reguleeritud ning eristatakse lausa kahte erinevat luba. Hasartmänguturg on üks sellistest valdkondadest, kus ettevõte peab saama eraldi tegevusloa ja seejärel veel korraldusloa.

Tegevusluba tähendab sisult seda, et ettevõte vastab üldistele nõuetele, mis võimaldavad taotleda korraldusluba ehk see on justkui aluspõhi edasiste sammude tegemiseks. Korraldusluba annab aga konkreetselt õiguse mänge korraldada näiteks internetis kaughasartmängude kujul.

Sellise süsteemiga hoitakse lahus kahte küsimuskohta: kas ettevõte üldse vastab turule sisenemiseks vajalikele tingimustele ja kas konkreetne teenus on lubatud viisil korraldatud. Veebikasiino korral ei piisa sellest, kui ettevõte on registreeritud mujal Euroopas: Eestis teenuste pakkumiseks tuleb saada Eestis tegevus- ja korraldusluba.

Uusi veebikeskkondi võrreldes tekib seetõttu õigustatud küsimus, kuidas kontrollida kasiino tegevusluba, eriti, kui turule tuleb uusi tegijaid. Ainuüksi peene välimusega veebilehest ei piisa, sest ettevõte peab olema varustatud suisa kahe erineva tegevusloaga.

Kuidas internetikasiino tegevusõigust samm-sammult kontrollida?

Ettevõtjad, kes soovivad Eestis hasartmänge korraldada, peavad saama tegevusloa Maksu- ja Tolliametilt. Kõik hasartmängude korraldamiseks vajalikud tegevusload ja korraldusload avaldatakse samuti majandustegevuse registris koos lubade kehtivusajaga. Kasiino tegevusõigust saab näha ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, kus on avaldatud seaduslike hasartmängukorraldajate nimekiri koos otseviitega majandustegevuse registrisse.

Kui kasiinoleht on kirjas EMTA lehel ning ettevõttel on majandustegevuse registri kohaselt kehtiv tegevus- ja korraldusluba, on tegemist seadusliku hasartmängukorraldajaga.

Kui ettevõtet või veebiaadressi nimekirjast ei leia, võiksid veenduda, kas otsisid nime õigesti. Kasiinode kaubamärgid ja juriidilised üksused on tihtipeale erineva nimega või hoopiski keerukate välismaa nimedega, mille ümbertrükkimisel on lihtne vigu teha. Kui oled aga registriotsingut teinud hoolikalt ning pole ettevõtte nime sealt leidnud, tähendab see, et antud mängukorraldaja ei tohi hetkel Eestis oma teenust pakkuda.

Topeltlubasid on teisteski valdkondades

Kui erinevate majandustegevuste load ja teated paiknevad MTR-is, siis see pole tegelikult ainus ametlik register, mida tuleks vaadelda. Ehitamisega seotud load on leitavad hoopiski e-ehituse platvormil (varasemalt tuntud ehitisregistrina), kus hoitakse kõikide ehitiste ja lubadega seotud infot.

Ehituslubade väljastamine on üks keerukamaid protsesse tegevuslubade maastikul ning tahes-tahtmata tuleb ette olukordi, kus ka ehituslubasid on väljastatud ekspertide arvates veidi rutakalt. Seepärast ongi olulised nii ehitus- kui ka kasutusluba: üks kinnitab ehitamise õigust, teine valminud rajatise kasutamise nõuetele vastavust.

Ehitusvaldkond ongi üks vähestest valdkondadest Eestis, kus on sarnane range topeltlubade süsteem kasutusel. Kusjuures, kasutuslubasid annavad välja kohalike omavalitsuste üksused, ehkki kõik toimub ehitisregistri kaudu. Siiski näitab see aga tegevuslubade keerukust: tarbijana ei pruugi sa teada, kust üldse lubasid vaadata või veel vähem seda, kuidas tegevuslubasid taotletakse.

Kuidas saab ettevõte Eestis tegevusloa? Riigilõiv, kapitalinõuded ja menetluse ajakava

Tegevusloa saamine tähendab märksa rohkemat kui lihtsalt kiire avalduse täitmist. Hasartmängukorraldajate näitel on nõuded konkreetselt seadusega piiritletud ning tegevusload pole kaugeltki lihtsalt ostetavad iluasjad.

Hasartmängude korraldamiseks tuleb esitada taotlus Maksu- ja Tolliametile, kes hindab muu seas ka ettevõtte ja sellega seotud oluliste isikute usaldusväärsust. Hasartmängude korraldamine peab olema seejuures ettevõtte ainus tegevusala.

Eriti ranged on aga ettevõtte aktsia- või omakapitali piirmäärad ja riigilõivud. Õnnemängude korraldamiseks peab ettevõttel olema vähemalt 1 000 000 euro jagu aktsia- või omakapitali, toto korraldamiseks seevastu vaid 130 000 eurot. Õnnemängude korraldamise tegevusloa läbivaatamise riigilõiv on aga suisa 47 940 eurot. Lõivu tasumine ei taga tegevusloa saamist ning riigilõivu ei tagastata, seega on ainuüksi riigilõiv ise juba märkimisväärselt suur summa, peletades eemale ettevõtteid, kes ei võta valdkonda täie tõsidusega.

Menetluse ajakava annab aimu kontrolli põhjalikkusest. Tegevusloa otsus tehakse üldjuhul nelja kuu jooksul kõigi nõutud dokumentide saabumisest, kuid hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse saamisest. Korraldusloa otsus võib saabuda 2-4 kuu jooksul.

Enne korraldusloa väljastamist hinnatakse ka konkreetse mängu korraldamise tingimusi. Kui ettevõte soovib korraldada hasartmänge internetis, lisanduvad korraldusloa etapis tehnilised tingimused, näiteks nõuetekohased ühendused Maksu- ja Tolliameti kontrollisüsteemidega, mis võimaldab jälgida iga tehtud panust.

Kindlasti ei tasu aga arvata, et hasartmängulubasid saab lihtsalt osta priske rahasumma eest. Loamenetluses kontrollitakse mitmesuguseid asjaolusid ja kaugeltki kõik taotlejad ei saa tegevusluba. Kuigi MTA ei avalda esitatud taotluste koguarvu, on viimase aasta jooksul korraldusluba väljastatud vaid 5 ettevõttele. Piisab vaid ühest valesti esitatud dokumendist ning Maksu- ja Tolliamet võib anda eitava otsuse.

Mida teha, kui leidsid ebaseadusliku teenusepakkuja?

Kui leidsid teenusepakkuja ja kontrollisid üle kõik peamised ametlikud registrid, kust ettevõtte kohta andmeid ei leidnud, märgi esmalt üles ettevõttega seotud üksikasjad. Ära asu ettevõtte veebilehel kontot looma ning ära tee ettevõttega veel ühtegi tehingut.

Soovi korral võid ühendust võtta ka ettevõtte endaga, kuid kui vastus jääb ebamääraseks, on kõige mõistlikum pöörduda vastava Eesti järelevalveasutuse poole: hasartmängukorraldajate puhul oleks selleks Maksu- ja Tolliamet, paljudel teistel juhtudel võib abiks olla Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Oluline on teada ka seda, et tegevusluba ei tähenda riigi garantiid iga tehingu tulemusele ega teenuse kvaliteedile. Luba kinnitab õigust tegutseda selle tingimustes, mitte ettevõtte kõigi väidete õigsust. Lõpuks lasub aga suur osa vastutusest ka sinul kui tarbijal ning samas ka ettevõttel usaldusväärse teenuse pakkumise osas.

Kõige kindlam harjumus on lihtne: enne teenuse kasutamist vaata reklaamist kaugemale ja kontrolli ametlikke andmeid. Nii saad eristada säravat logo ja reklaamlubadusi seaduslikust tegevusõigusest ning teed otsuseid üksnes kontrollitud info põhjal.

Tunnuspilt: Hanna Pad, Pexels

Viimsi Uudised