Kogukondade Viimsi esindajad vallavolikogus Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull esitasid 22. juunil vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) arupärimise seoses veekriisiga.
Avaldame arupärimise täismahus.
„Käesoleva aasta 14. juunil saadeti Viimsi elanikele SMS teavitused AS Viimsi Vesi poolt järgmise sisuga: „Viimsi veetarbimine on kriitilisel tasemel. Palume peatada kastmine ja piirata veetarbimist“.
Taolisi teavitusi on saadetud viimsilastele ka varem. Näiteks 2021. aasta 22. juunil. Viimsi põhjavee varude kriitilisusele on viidatud ka oluliselt varem. Näiteks Valle Raidla 2019. aastal koostatud uuringu raportis viidatakse enam kui 30-ne aastatagustele teadmistele põhjavee olustikust. Muuhulgas tuuakse seal välja olulise ohuna põhjavee saastumise võimalikkus soolase veega, mis pärineb merest. Või põhjavee all olevatest soolastest geoloogilistest kihtidest tulenevalt põhjavee lasumi rõhu langemisest tarbeveeks väljapumpamisel. Raporti kokkuvõtvas osas nenditakse, et Viimsis põhjavee sooldumise protsess on juba alanud ja toimumas, sest ennetavaid meetmeid ei ole rakendatud. Tuleviku riskide käsitluses nendib raport soolsuse suurenemise võimalikkusele tulenevalt rahvastiku kasvust, mis toob kaasa suurema nõudluse veele, mis omakorda tõstab nõudlust väljapumpamisele ja põhjavee lasumi rõhu langusele.
Veekriis ei ole ennast ilmutanud lähiajal, vaid see on „hüüdnud tulles“ aastaid.
Vallavanemana olete Teie kogukonna ees vastutav ka 100% vallale kuuluvate ettevõtete osas. Seetõttu ei saa me lugeda korrektseks vastuseid, mis soovitavad AS Viimsi Vee poole pöördumist juhul, kui antud küsimuse osas on info või teadmised vallavalitsusel puudulikud.
Viimsi valla põhimäärus annab vastamiseks aega 10 tööpäeva, mis on piisav aeg, et koostöös AS Viimsi Veega saaksite püstitatud küsimustele anda sisukad ja detailsed vastused.
Esitame teile küsimused koos sissejuhatava osaga, et püstitatud temaatikale oleks võimalik koostada maksimaalselt täpset vastust.
Küsimused ei ole esitatud vaid valimisliidu Kogukondade Viimsi volinike või liikmete poolt, vaid sisaldavad lisaks küsimusi, mida on viimsilased meile esitanud lootes saada seeläbi teilt võimalikult täpsed ja konkreetsed vastused. Kirjalik vastus palun koostada selliselt, et enne vastst tooksite välja ka esitatud küsimused, et arupärimise tekst ning Teie vastused sellele oleksid hästi seotud.
1. Esimeste küsimuste sissejuhatav osa:
Viimsi valla veekriis on teada tuntud teema, mis on kogukonna jaoks oluline. Ilmekaks näiteks on Facebooki grupis „Viimsilased“ ilmunud postitus, kus Tarmo Seliste jagas vallavalitsuse kodulehel ilmunud artiklit „Viimsilaste veetarbimine on ületanud kriitilise piiri“. Nimetatud postitus kogus loetud minutitega üle saja kommentaari ning päeva lõpuks kogunes neid paarisaja jagu. Aktiivne arutelu toimus ka järgmistel päevadel. Viimsi vallavalitsuse sotsiaalmeedia konto nimega „Viimsi vald“ osales aktiivselt püstitatud küsimustele vastamisega. Otseviide sotsiaalmeedias toimunud arutelule on leitav siit: https://www.facebook.com/groups/281003612012563/posts/6165402953572570
Kokkuvõtlikult võib arutelust lugeda välja seda, et kogukonna liikmed näevad veekriisi peamise tekkepõhjusena kinnisvara ülearendamist ja seeläbi veeressursi tarbijaskonna kasvu. Aga vallavalitsus seda ei tunnista ja loob narratiivi, kus esitab „peamise süüdlasena“ globaalseid kliimamuutusi. Kogukonna küsimustele, mis seonduvad kinnisvara arendamisega ja selle mõjudega, jätab „Viimsi vald“ vastamata.
Luues seoseid eelpool kirjeldatuga palun vastake järgmistele küsimustele:
1.1. Kas Viimsi vallavalitsus on võtnud teadliku eesmärgi luua narratiiv, kus veekriisi tekke peamiseks põhjuseks oleva kinnisvara arenduse rolli püütakse pisendada ning samal ajal globaalsete kliimamuutuste rolli, mille osas ajaloolist süüdlast on raskem tuvastada, suurendada?
1.2. Palun esitage inimeste nimed ja ametikohad, kes nimetatud arutelus vastasid konto „Viimsi vald“ alt.
1.3. Kui suureks peate teie kinnisvara arendamise mõju veekriisile skaalal 0 kuni 10? Palun põhjendage.
2. Teise osa küsimuste sissejuhatav osa:
Vallavalitsuse esindaja sotsiaalmeedias „Viimsi vald“ esitas punktis 1 lingina viidatud arutelus korduvalt vee tarbimise graafiku. Koos graafikule viitamisega on „Viimsi vald“ vastanud järgmist: „Normaalses olukorras toimib Viimsi veevarustus väga hästi. Probleem on hetkel siiski kasutajate käitumises“. Teises vastuses toob „Viimsi vald“ välja, et peamine kriisi põhjus seisneb kastmises. Selguse huvides lisame esitatud graafiku ka siia arupärimise teksti vahele:
Graafik Viimsi vee tarbimisest.
Allikas – sotsiaalmeedias kasutaja „Viimsi vald“ poolt jagatud graafik.
Luues seoseid punktis 2 kirjeldatuga palun vastake järgmistele küsimustele:
2.1. Kas olete graafikut vaadates nõus, et tarbimist väljendava sinise joone tipud on terve aasta vältel lähedased graafiku punasele joonele, mis väljendab lubatud veevõttu?
2.2. Kas peate võimalikuks, et viimsilased on tegelenud muru kastmisega näiteks jaanuari kuus, mil tarbimise graafiku tipud jõuavad punase joone lähedale neljal korral.
2.3. Kas esitatud graafik väljendab süsteemi, mille võimekusel on piisav varuteguritega
kaetud puhver? Või väljendab see süsteemi, millel on ilmselged tunnused süsteemi
võimekuse ammendumisest?
3. Kolmanda osa küsimuste sissejuhatav osa:
Punktis 1 viidatud sotsiaalmeedia arutelus „Viimsi vald“ kui ka teised vallavalitsuse ametnikud manitsevad inimesi säästma sademevett, et seda kasutada kastmiseks. Lähiaastatel väljastatud projekteerimistingimustes, mille alusel koostatakse ehitusloa menetlemiseks vajalik ehitusprojekt, ei ole olnud viiteid sademevee kogumise süsteemide välja ehitamiseks. Valdavalt on leitavad sealt nõuded, mis ütlevad, et sademeveed tuleb immutada krundisiseselt pinnasesse või juhtida sademevee trassi selle olemasolul. Viimsi vald on valdavalt aedlinn. Inimestel on nii iluaiad kui ka peenramaad, kus kasvatatakse enda tarbeks toitu. Nii iluaedade kui ka peenramaade rajamine on seotud nii isikliku ajakuluga kui ka märkimisväärse rahalise kuluga. Valmis ehitatud ja välja kujunenud hoovidesse sademevee kogumise süsteemide rajamine on rahaliselt kulukas. Lisaks on see aiaomanikule koormav ja vaevaline kui valmis aed tuleks üles kaevata ning sademevee kogumise süsteemide rajamise järgselt uus haljastus rajada.
Luues seoseid punktis 3 kirjeldatuga palun vastake järgmistele küsimustele:
3.1. Kui suur peaks olema sademevee kogumise mahuti, et tagada ca 1500m2 aia kastmise vajadus?
3.2 Kui palju võiks maksta taolise süsteemi rajamine – (seadmed koos paigaldusega + kaevetööd + haljastuse taastamine)?
3.3. Kui kauaks jätkub Teie poolt punktis 3.1 pakutud mahuti veest aia kastmiseks põuaperioodil – st. ajal, mil süsteemi lisanduvat vett ei saa tekkida ?
3.4. Mida peaksid tegema majapidamised, kellel on funk-stiilis hooned (mis on eriti küllaldaselt esindatud uusarendustes tulenevalt taolise maja odavamast ehitushinnast), kuid milliste katuselt sademevee ärajuhtimise süsteem ei võimalda seda kokku koguda?
3.5. Kuidas võiks sademevee kogumissüsteemi tekkida vesi sademeteta perioodidel?
3.6. Kui suur (väga hinnanguliselt või tunnetuse alusel) on punktis 3.1 nimetatud sademevee kogumissüsteemi rajamise ökoloogiline jalajälg mõõdetuna CO2 ekvivalendina (kg) arvestades toodetud sademevee seadmeid ja kaevetöid. (Sademevee süsteemide tootjate tootekirjeldustest on keskkonnaalane info leitav). Lihtsustuse mõttes võib jätta pinnase utiliseerimise ja seadmete transpordi võrrandist välja ja esitada vastus tagavara kahjuks. Kaevetööde arvestuses võiks arvestada ekskavaatorit ca 4T (tonni) – tööaeg ligikaudu 4 tööpäeva?
3.7. Kui suur on ökoloogiline jalajälg CO2 ekvivalendina (kg) kui eelnimetatud süsteemi rajaks 10 000 majapidamist?
3.8. Juhul, kui jätate küsimustele 3.1 kuni 3.7 sisuliselt vastamata, siis andke palun hinnang, kui tõsiselt saab kogukond võtta vallavalitsuse manitsusi sademevee kogumise osas.
4. Neljanda osa küsimuste sissejuhatav osa:
Vallavalitsus püüab jätta muljet, et veevarustusega on kõik korras. Süüdi on inimesed (aedlinnas elavad inimesed), kes aedasid kastavad. Vallavalitsuse poolt loodava narratiivi üks sõnumeid on lisaks punktis 2 kirjeldatule ka see, et säästlikult vett kasutades jääks meil veeressurssi isegi üle. See loomulikult ei vasta tõele, kuid teoreetilise mõttemänguna oletame, et eksisteerib varus olev või varusse tekkiv veeressurss.
Luues seoseid punktis 4 kirjeldatuga palun vastake järgmistele küsimustele:
4.1. Kui olmevee veeressurssi suudetakse suurendada, kas siis planeerib vallavalitsus seda kasutada uute elamuarenduste või muu kinnisvara (ressurssi tarbivate) arenduse käivitamiseks?
4.2. Kui olmevee ressurssi suudetakse suurendada, aga kinnisvara arendust te edasi ei planeeri, siis mida võiks teie hinnangul teha teoreetilise varus oleva/tekkiva veeressursiga?
4.3. Kuidas tunnetate kogukonna seisukohta – kas viimsilased pigem sooviks rohkem spordihalle ja veeressurssi tarbivaid ehitisi? Või turvatunnet, et põhjaveevarud ja nendega kaasnevad riskid on hästi maandatud, olmevee ja tulekustutusvee olemasolu reaalselt ja usutavalt garanteeritud ja on selle nimel valmis sportima vabas looduses spordihallidest loobudes?
5. Viienda osa küsimuste sissejuhatav osa:
Viimsi veekriis ei ole eile tekkinud probleem. Teie olete olnud vallavanem alates 2020. aasta algusest. Olete juhtinud valda muuhulgas koos eelmise vallavolikogu koosseisuga. Veekriis on olnud viimsilaste jaoks oluliseks teemaks kogu Teie ametiaja jooksul ning enne seda. Veekriisiga tegelemisest paistab kogukonnale välja peamiselt see, et kriisi maandamiseks olete teinud järgmist:
a) Loonud narratiivi, et teil ei ole kinnisvara arendamisega mingit seost ja praegused elluviidavad elamuühikud (mida Ehitusõiguse rakendatuse uuringu kohaselt on 5136 inimese jagu) on suuresti eelmiste valitsuste ja volikogude töö tulemus. Ning Teil ei ole täna enam võimalik midagi ette võtta nende peatamiseks või tühistamiseks.
b) Loonud narratiivi, et praeguses kriisis on süüdlased need, kes kastavad. Analüüsimata seda, kust on võimalik sademevett võtta kui tegemist on juba paar aastat vana majaga, mil ei nõutud sademevee kokku kogumist ehitusloa menetluses.
c) Loonud SMS-teavituse süsteemi, milles kutsutakse inimesi üles vett vähem tarbima.
Luues seoseid punktis 5 kirjeldatuga palun vastake järgmistele küsimustele:
5.1.Kui täna on vee kasutajaid 25 000 ja keskmine vee tarbimine on 3500m3 ööpäevas, siis kui suur on vee tarbimine 5136 inimese lisandumisel. Palume mitte vastata stiilis, et küllap kõik inimesed ikkagi ei tule ja kõiki õiguseid ei realiseerita. Selle väite kinnitamiseks ei ole tõsiseltvõetavaid fakte enne kui ühtegi ehitusõigust või planeeringut ei ole reaalselt tühistatud. Olematut mõju omavaid vallavalitsuse jaoks lihtsaid üksikjuhtumeid ei ole mõtet kajastada.
5.2. Kuidas annate hinnangu vallavalitsuse tegevusele riskijuhtimise vaatevinklist skaalal 0 kuni 10. Palun põhjendage, kas riski on hästi juhitud, tooge konkreetsed näited.
5.3. Kas sademevee kokku kogumise ja taaskasutamise nõuded ehitusloa menetlemises on soovituslikud või kohustuslikud? Kas keegi jääb ehitusloast ilma kui ta ei kajasta ehitusloa projektis sademevee kogumise süsteeme või kas keegi jääb kasutusloast ilma kui kasutusloa menetlemisel selgub, et ehitusloaga nõutud sademevee kogumissüsteemi pole reaalselt rajatud.
5.4. Palun lisage punkti 5.3 vastuse juurde kas lingina või manusena 2 projekteerimistingimuste dokumenti alates teie valitsemise aja algusest (st kokku 8 tk alates 2020. aastast kuni 2023. aastani, I poolaasta kaasa arvatud).
5.5. Mida võiks veel ette võtta, et veekriisis riske paremini juhtida ja riske maandada?
Vastuseid arupärimisele soovime nii kirjalikult kui suuliselt. Kirjalikult 10 tööpäeva möödudes, suuliselt järgmisel volikogu istungil.“
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
„Ivo Rull: vallavanem näeb veekriisi põhjustajaid toru vales otsas”
“JUHTKIRI: Viimsi veekriis on Reformierakonna nägu”
“Viimsilased kommenteerivad valla üleskutset kaevata kastjate peale”
„JUHTKIRI: Viimsi city’ks arendamine jätkub täie hooga”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: