Kooliõde: märkame lapse tervisemuresid, mis võivad jääda varju

Kooliõde on õpilasele tervisemurede korral koolis esmane kontaktisik, olgu selleks ootamatult alanud haigus, trauma või vaimse tervise mure. Õpilaste levinumatest tervisemuredest, ohtlike nakkushaiguste vastu kaitsmisest ning lastevanemate rollist kirjutab kooliõde Meril Saarkoppel.

Kooliõde aitab muresid varakult märgata

Kooliõe põhiliste tööülesannete hulka kuuluvad tervisekontrollid ja vaktsineerimiskava vaktsineerimised. Tervisekontrolle, millest teavitatakse vanemaid ka ette, tehakse 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele.

Kontrollides saab varakult märgata näiteks rühi-, kaalu-, nägemis- ja vererõhuprobleeme. „Hea näitena võib tuua eelmisel õppeaastal meie koolis toimunud 1. klassi tervisekontrollid, mille käigus leidsime kaheksal õpilasel nägemisteravuse languse, millest vanemad seni teadlikud polnud,“ toob Meril Saarkoppel välja.

„Kuid me ei vaata ainult numbreid paberil,“ rõhutab kooliõde. „Märkame ka lapse psühhosotsiaalset poolt. Nii koorub vestluse käigus tihti välja, kas klassis võib esineda kiusamist või mõni muu mure.“ Lastega räägitakse ka unest, söömisest, liikumisest ja ekraaniajast. Krooniliste haigustega õpilaste tervisel hoiab kooliõde samuti silma peal ja vajaduse korral aitab perel leida õige spetsialisti.

Vanem ei pea last tervisekontrolliks eraldi ette valmistama. Kui laps mõnd toimingut pelgab, selgitab õde talle rahulikult, mida ja miks tehakse.

Küsimused ja kõhklused on loomulikud

Lisaks tervisekontrollidele teevad kooliõed ka vaktsineerimisi, mis kaitsevad lapsi ohtlike nakkushaiguste vastu. Alates 12. eluaastast saab koolis teha riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiine. Kuni täisealiseks saamiseni on võimalik saada tasuta HPV-vaktsiini. Leetrite, mumpsi ja punetiste kordusvaktsiin tehakse tavaliselt 7. klassis ning difteeria, teetanuse ja läkaköha vastane vaktsiin 9. klassis.

Enne koolis vaktsineerimist küsib kooliõde vanemalt alati kirjalikku nõusolekut. Saarkoppel julgustab vanemaid oma küsimustest ja lapse terviseseisundist kooliõele teada andma.

Vanemad küsivad sageli võimalike kõrvaltoimete kohta. Saarkoppeli sõnul tuleb neile muredele vastata ausalt. „Minu ülesanne on anda vanemale aus, tõenduspõhine ja õige info, mis reaalselt juhtuda võib ja miks see vaktsiin vajalik on,“ kinnitab ta. „Lõplik otsus, kas olla vaktsineerimisega nõus või sellest keelduda, jääb siiski vanemale endale.“

Kui laps oli hiljuti haige ja vanem ei soovi, et last kohe pärast paranemist vaktsineeritakse, tuleks sellest kindlasti märku anda kooliõele, kes ei pruugi lapse haigestumisest teada. “Kuigi küsime seda alati enne kaitsesüsti tegemist ka laste endi käest, ei oska või ei taipa nad seda alati ise mainida,“ ütleb kooliõde.

Hea koostöö algab infovahetusest

Lapse tervist mõjutavad igapäevased harjumused kodus. Saarkoppel soovitab vanematel jälgida ekraaniaega, pöörata tähelepanu lapse kehahoiakule ja leida võimalusi koos liikuda. Sama tähtis on võtta aega rääkimiseks. „Lapsega peaks järjepidevalt rääkima, kuidas tal õppetööga läheb, kas keegi teda kiusab ja kuidas sujuvad sõprussuhted.”

Kui vanem märkab probleemi, tuleks kooliõe sõnul sellega tegeleda kohe. Kui mure on seotud klassiga, saab abi klassijuhatajalt või õppealajuhatajalt, samuti on paljudes koolides toeks koolipsühholoog.

Infovahetus kooliõe ja pere vahel on väga oluline ka nõusolekuvormi puhul. „Suurtes koolides, kus õpib tuhat või rohkemgi last, on see tegelikult väga tundlik teema,“ tõdeb Saarkoppel. „Kuna õpilasi on tohutult palju, teeb see kooliõe töö ääretult keeruliseks, kui vastust ei tule nädalaid või vahel lausa pool aastat.” Kui dokumendid jäävad unarusse, võib juhtuda, et vaktsineerimine viibib vastuseta jäämise tõttu väga pikalt või jääbki lapsel oluline kaitsesüst sootuks tegemata.

Tervisekontrolli tulemusi näevad vanemad Terviseportaalis. Kui ilmneb kiiremat tähelepanu vajav mure, võtab kooliõde vanemaga ka ise ühendust ja annab soovitused, kuhu edasi pöörduda. Et õde saaks last koolipäeva jooksul aidata, peaks ta teadma lapse kroonilistest haigustest ja igapäevastest ravimitest. Lapsele vajalikud isiklikud ravimid peaksid õpilasel koolis kaasas olema.

Ülekaalust paanikahoogudeni

Saarkoppeli sõnul on laste füüsilise tervise suuremad murekohad ülekaalulisus ja nägemisteravuse langus. Igapäevaselt pöördutakse kooliõe poole sageli peavalu, kõhuvalu ja väsimusega.

Üha rohkem tuleb ette ka vaimse tervise muresid. „Kooliõena näen väga palju ärevust, paanikahooge ja depressiooni sümptomeid,“ toob Saarkoppel välja. „Mina kooliõena neid diagnoose mõistagi ei pane. Info jõuab minuni õpilastelt endilt pärast seda, kui erialaspetsialist on diagnoosi kinnitanud.“

Tähelepanu vajab ka laste suutervis. „Märkame palju hambaauke ja seda, et osa lapsi satub hambaarstile harva. Eestis tasub alla 19-aastase ravikindlustatud lapse hambaravi eest täielikult Tervisekassa. See teenus on lapsele tasuta, mistõttu võiks ja peaks vähemalt kord aastas kontrollis käima.“

Kooliõe kolm soovitust lapsevanematele sügiseks:

Toeta lapse vaimset tervist ja kuula teda. Kõige tähtsam on laste muresid mitte pisendada või alla suruda. Lapse tunded on reaalsed. Ükskõik kui tühine või väike võib mõni mure tunduda täiskasvanu arvates, lapse jaoks on see sel hetkel terve maailma suurune. Ole tema jaoks olemas ja kuula teda päriselt.

Tuleta meelde lihtsad hügieenireeglid. Sügis on teadupärast viiruste ja haigestumiste periood, mil lapsed puutuvad koolis tihedalt kokku. Rääkige kodus uuesti üle, kui oluline on regulaarne ja põhjalik kätepesu.

Hoidke igapäevane rütm tasakaalus. Hea tervise alustalaks on piisavad unetunnid, regulaarne ja täisväärtuslik toitumine, ekraaniaja teadlik piiramine ning võimalikult palju värskes õhus liikumist.

Tekst ja foto: Krista Kiin, Akkadian

Tunnuspilt: kooliõde Meril Saarkoppel

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised