Meeli Tuubel: kontrollituim sotsiaalteenus on nüüd hoolekodu

Hooldereform jõustus 1. juulil 2023 ja tähendas avaliku sektori raha toel hooldekodukoha rahaliselt kättesaadavamaks muutmist.

Aasta hiljem, 5. juulil 2024 tegi Riigikohtu üldkogu otsuse, kas see ülesanne oli omavalitsuste jaoks õigesti seatud ja õiglaselt rahastatud.

Riigikohtu vaidluse keskmes ei olnud küsimus, kas riigi otsus rahastada seniselt enamasti eakate ja nende perede õlul olevat kallist hooldekoduteenust oli õiguspärane. Küsimus oli, et kas selle ülesande täitjad – omavalitsused – on õiglaselt rahastatud täpsustatud kohustuse täitmiseks. Kohus kinnitas nüüd, et eakate hoolduse korraldamine on omavalitsuslik ülesanne.

Hooldereformiga täpsustati seaduses selle kohustuse ulatust rahastamisel ja omavalitsustele anti raha vastavalt eakate osakaalule elanikkonnas.

Kohtusse jõudis omavalitsuste ebaselgus, kas riigi antud ülesanne rahastada hooldekodu kohamaksumusest hoolduspersonali kulude osa on sedavõrra ulatuslik reguleerimine riigi poolt, et see muutub riiklikuks ülesandeks ja teenusekorraldus peaks olema teistsugune.

Alternatiivina tuli kohtul arutada, kas omavalitsusliku ülesande korral on see rahastatud õiglaselt: kas omavalitsuse jaoks on hooldekodus hoolduskulude ülesande rahastamine sedavõrra ülemäärane kohustus, et kannatavad teised avalikud teenused nagu tänavate korrashoid või lasteaedade kohtade tagamine. Riigikohtu seisukoht on, et ülemääraseid kulutusi hooldekodukoha tagamiseks peab iga omavalitsus halduskohtus tõendama.

Lahend puudutab omavalitsuse ülesannete rahastamise probleem laiemalt

Hooldekodukoha osalise rahastamise ülesande vaidlus lahendas tegelikult laiemalt omavalitsuslike ülesannete rahastamise põhimõttelisi küsimusi. Tuliseid arutelusid on olnud viimase kahe aasta jooksul Riigikogus, sotsiaalkomisjonis, meedias ja kohalike omavalitsustega. Sotsiaalkindlustusamet jälgis hooldereformi rakendamisel erilise tähelepanuga üldhooldusteenuse osutajate teenuse kvaliteeti ning regionaal- ja põllumajandusministeerium hoidis silma peal omavalitsuste kulutustel.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatus tähendas, et osa hooldekodude kuludest tuleb omavalitsusel kanda riigi antud rahatoega, sõltumata teenust vajava inimese ja tema perekonna rahakotist. See aga ei tähendanud omavalitsuste vabastamist kohustusest korraldada hooldusteenuseid ja rahastada neid vastavalt vajadusele.

Omavalitsuse ülesanne on kohapeal korraldada erinevaid sotsiaalteenuseid ja kujundada pikaajalise hoolduse teekonnad. Näiteks kas ühel hetkel on tarvis abistamist kodus, aidata liikuda sotsiaaltranspordiga tervishoiuteenustele ja kohandada avalikku ruumi erivajadusi arvestavaks. Või kui miski muu ei aita, otsustada koos hooldust vajava inimese ja tema perega professionaalse hoolduse kasuks hooldekodus.

Senise kalleima sotsiaalteenuse rahastuskoorem on nüüdseks nihkunud avalikule sektorile, prognooside kohaselt peaks inimeste omafinantseering vähenema 52%-ni.

Erinevad arusaamad omavalitsuste õiglasest rahastamisest võisid tuleneda sellest, et eelistatakse ööpäevaringset turvalisust pakkuvat hooldekodu kodus abi osutamisele, kus inimesel ja tema lähedastel on vaja oma toimetulekut rohkem ise korraldada. Mõjutab ka kaugemal elamine keskustest ja eluruumide kehvad olukorrad.

Hooldekodude kulud suurenevad paratamatult

Hooldekodude kulud on olnud aastaid pinges, kuna ligi 80% kuludest katsid hooldekodudes olijad ja nende pered ning tõusnud kulude jätmine üksnes peredele oleks ebaõiglane.

Senise kalleima sotsiaalteenuse rahastuskoorem on nüüdseks nihkunud avalikule sektorile, prognooside kohaselt peaks inimeste omafinantseering vähenema 52%-ni.

Eelmisel aastal tegi hooldekodukoha valiku 940 inimest, kellest 80% tegid selle valiku pärast hooldereformi jõustumist 1. juulil. Hooldusvajadus oli suur, muudatus aitas vähendada omastehooldajate koormust. Meil on 30 000 täisealist pereliiget, kes hooldavad oma lähedast, neist pool on suure hoolduskoormusega, rohkem kui 20 tundi nädalas. Hooldust vajavad inimesed ei tekkinud hooldereformi tõttu, vaid tulid hooldereformiga nähtavaks.

Tunnuspilt: freepik.com

Meeli Tuubel on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik.

Viimsi Uudised

Jaga: