Eesti kaitsejõudude relvastused on NATO poolt tarnitud Javelin raketid alates 2015. aastast.
Ukraina sõja puhkedes on Eesti muu abi hulgas andnud Ukrainale ka märkimisväärses mahus Javelin rakette, mille eest on ukrainlased eriti tänulikud. Järgnevalt lühike ülevaade sellest, mida need moodsad tankitõrjerelvad endast kujutavad.
Javelin töötab lase-ja-unusta põhimõttel. Tegemist on enne lasku sihtmärgile lukustuva ja autopiloodi põhimõttel toimiva tankitõrjeraketisüsteemiga. Rakett läheneb sihtmärkidele kas vertikaalselt (pealtrünnaku puhul soomustatud sihtmärkide pihta) või horisontaalselt (otserünnaku puhul hoonete ja muude objektide pihta).
Raketiga on võimalik otselaskmisega rünnata ka helikoptereid. Pealtrünnaku korral suudab rakett tõusta kuni 150 meetri kõrgusele ja otserünnaku puhul 60 meetri kõrgusele. Raketi juhtimissüsteemil on iseseisev sihtmärgi jälgimisvõimekus. Raketi lõhkepea puhul on tegemist tandemlõhkepeaga.
Lasu hetkel heidetakse rakett stardikonteinerist ohutule kaugusele ning seejärel käivitub põhimootor (nn pehme stardi seadistus). See tagab ohutuse laskjale ning aitab vähendada laskepositsiooni avastamist. Tänu lase-ja-unusta süsteemile saab meeskond kohe pärast lasku vahetada positsiooni või alustada samast uue sihtmärgi hävitamist, samal ajal kui esimene rakett on veel teel oma sihtmärgini.
Raketisüsteemi juhib tavaliselt kahest võitlejast koosnev meeskond – operaator ja teine laskemoona kandja-julgestaja.
Javelin on hõlpsalt kaasaskantav ning mitmeks põhiosaks lahti võetav. Võrreldes teiste küllaltki kobakate tankitõrjeraketisüsteemidega on vahe üsna märgatav.
Kuigi CLU soojuspildiga sihik võib mõningatel juhtudel raskendada sihtimist, teeb just see omadus Javelinist lase-ja-unusta raketisüsteemi. See annab laskurile võimaluse pärast lasku kohe positsiooni vahetuseks, tagades piisava aja enne kui vastane on avastanud, kust rünnak tema vastu sooritati. Selline juhtimisviis on palju ohutum kui ise juhtme kaudu rakett sihtmärgini juhatada.
Teine oluline eelis on Javelini löögijõud, millega selle rakett sihtmärki tabab. Raketi tandemlõhkepea suudab hävitada ka reaktiivsoomusega kaetud sihtmärgid. Pealtrünnaku korral, arvestades soomukite ja tankide nõrgemat soomustatust selles piirkonnas, on hävitamisvõimalused veelgi suuremad.
Pehme stardi võimalus nõuab väga väikest tagaplahvatusala, tagades selle, et Javelini on võimalik lasta ka taristust, tegemata selleks erilisi ettevalmistusi.
Peamiseks puuduseks on siiski süsteemi kogukaal (22,3 kg). Süsteem kaalub enam kui USA armee algsed tellimusnõuded ette nägid, olles algselt mõeldud tavaliste jalaväelaste poolt kaasaskantavaks relvaks. Teine puudus seisneb soojussihiku sihtimisvõime usaldusväärsuses. Soojussihik ei ole võimeline enne töötama, kui jahutussüsteem on selle maha jahutanud.
Samuti on võrreldes konkureerivate süsteemidega negatiivseks argumendiks seadme kõrge hind. Näiteks maksis 2002. aastal teada olevatel andmetel üks Javelini CLU 126 000 $ ja rakett 78 000 $.
Operaatoril puudub pärast lasu sooritamist raketilennutrajektooris paranduste tegemise võimalus (kui sihtmärgi temperatuur ei eristu piisavalt hästi ümbritsevast temperatuurist, on oht, et rakett võib mitte tabada).
Javelin ei ole oma 2500 m laskeulatuse juures võimeline ületama oma rahvusvaheliste eelkäijate ja konkurentide laskekaugust.
Foto: Ben Houtkooper
Allikas: Wikipedia
Viimsi Uudised
Jaga: