August on aiaomaniku jaoks külluse aeg: korraga valmivad õunad, kurgid, tomatid, suvikõrvitsad ja muud saadused.
Paratamatult jääb osa saagist kasutamata ja jõuab enne tarvitamist rikneda. Biojäätmeid tasub vaadata ringina: aiast tehasesse ja tehasest tagasi aeda. See, mis enam inimese toidulauale ei kõlba, muutub biojäätmete konteinerisse pannes tehases biometaaniks ja väetiseks ning jõuab toitainetena lõpuks uuesti põllule ja koduaeda. Keskmiselt saab 40 kilogrammist köögi- ja toidujäätmetest ühe kuupmeetri biometaani.
„Augustis ja septembris tekib tavapärasest rohkem puu- ja köögiviljajäätmeid. Kui õunad on mädanenud või suvikõrvits ja tomat enam süüa ei kõlba, ei tohiks neid kindlasti segaolmejäätmete hulka panna. Need on väga hea tooraine biogaasi tootmiseks ja tuleks panna kindlasti biojäätmete konteinerisse. Biogaasitehase bakteritele meeldivad õunad väga,“ selgitab EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Küll aga ei tähenda see, et biojäätmete konteinerisse võiks panna kõik aiast tekkivad jäätmed. Oksad, puulehed, muruniide ja muud aia- ja haljastusjäätmed tuleb koguda eraldi läbipaistvasse kotti ning anda üle vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldusele. Aia- ja haljastusjäätmed saab üle anda reeglina tasuta kohaliku jäätmejaama või sellele samale prügivedajale, kes veab kodust ära kõik teised jäätmeliigid. Biojäätmete konteinerisse sobivad eelkõige köögi- ja toidujäätmed, sealhulgas riknenud puu- ja köögiviljad.
Kääritamisprotsessis tekkivast digestaadist saadakse omakorda põllumajanduses ja aianduses kasutatavaid väetisi. Nii kasutatakse ära nii biojäätmetes sisalduv energia kui ka toitained. Ecobio tehas suudab ööpäevas toota umbes 5000–6000 kuupmeetrit biometaani. Ühe tunni toodanguga saab linnaliinibuss sõita ligikaudu 450 kilomeetrit.
Tunnuspilt: tehisintellekti loodud visuaal (ChatGTP)
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga:

