Lõppenud aasta jõulude eel saatis Rohuneeme külaselts põhjaliku argumentatsiooniga vaide Viimsi vallavalitsusele.
Avaldame alljärgnevalt vaide täismahus.
VAIE
Adressaat: Viimsi Vallavalitsus info@viimsivv.ee
Vaidlustatav haldusakt: Viimsi Vallavalitsuse korraldus 11. november 2020 nr 690 (edaspidi ka VV korraldus või korraldus) Rohuneeme küla, kinnistu Sääre tee 22, katastriüksuse Sääre rand ja mereala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine (edaspidi Detailplaneering).
Kuupäev: 21.12.2020
Vaide esitaja: MTÜ Rohuneeme Külaselts, Rohuneeme küla, Liiva tee 2, 74012
Esindaja: Jüri Martin, juhatuse liige, Rohuneeme külavanem
Taotlus: Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse korraldus 11. november 2020 nr 690 Rohuneeme küla, kinnistu Sääre tee 22, katastriüksuse Sääre rand ja mereala detailplaneeringu algatamiseks ja lähteseisukohtade kinnitamiseks ning jätta Detailplaneering algatamata.
Viimsi Vallavalitsus saatis Rohuneeme Külaseltsile 24.11.2020 teate Detailplaneeringu algatamisest ning Rohuneeme Külaseltsi kaasamisest sellesse menetlusse. Viimsi Vallavalitsus on Rohuneeme Külaseltsi tunnustanud ja aktsepteerinud kohaliku kogukonna esindajana paljudes oma varasemates toimingutes.
Rohuneeme Külaselts Rohuneeme küla kogukonna esindajana Detailplaneeringu algatamisega ei nõustu, Viimsi Vallavalitsuse 11.novembri 2020.a. korraldus nr 690, s.h selle Lisa 1 lähteseisukohtadega on materiaalselt õigusvastane ja oluliste kaalutlusvigadega, samuti menetluslike vigadega, samuti ei ole igakülgselt kaalutud ega arvestatud isikute ega avaliku huviga.
Käesolevaga kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu
kohtumenetlust. Samas on vaide esitaja valmis vaidemenetluse järel ka kohtusse pöörduma. Vaide esitaja palub käesoleva vaide menetluse dokumente mitte salastada.
Vaide põhjendused:
1.Detailplaneeringu algatamine olematu kinnistu osas. Detailplaneeringu koostamise vajaduse ja eesmärgi äralangemine.
VV korralduse lähteseisukohtade punktis 2 on toodud Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk. Selle kohaselt „Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu elluviimiseks. Katastriüksus Sääre rand on reformimata riigimaa. Algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek maareformi lõpuleviimiseks arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“, mille kohaselt hõlmab suurema osa katastriüksusest Sääre rand teemaplaneeringuga reserveeritud haljastu nr 1 “Liivalahe supelranna ala Rohuneeme külas”. Algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada katastriüksus Sääre rand kruntideks, millest randumiskoha krundile tehakse ettepanek määrata elamumaa maakasutuse sihtotstarve ja liita Sääre tee 22 kinnistuga. Planeeringuga tehakse ettepanek krundijaotuseks, planeeritakse randumiskoht, kallasrada, juurdepääsud, Sääre tee 22 ehitusõigus, parkimine, haljastus ja tehnovõrkudega varustatus.“
Seega puudutab Detailplaneeringu algatamine peamiselt katastriüksust Sääre rand (katastritunnus 89001:001:1701), mis korralduse kohaselt on reformimata riigimaa ning 100% sihtotstarbeta maa.
Teadaolevalt sellist katastriüksust ei eksisteeri, mistõttu puudub kaasatud isikul selge ja ühene arusaam, mille kohta Detailplaneering ikkagi algatati ning mida soovitakse haldusaktiga saavutada.
Juhul, kui katastriüksus on Maa-ameti poolt kustutatud, on langenud ära ka Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk.
2. Detailplaneering ei vasta kehtivale Viimsi valla üldplaneeringule, mistõttu puudub Viimsi Vallavalitsusel õigus Detailplaneeringut algatada.
VV korralduse kohaselt vastab algatatav detailplaneering üldplaneeringule ning vastavalt kehtivale korrale on sellisel juhul detailplaneeringute algatamise otsustamine Viimsi Vallavalitsuse pädevuses.
Vaide esitaja sellega ei nõustu.
2.1 Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ kohaselt asub planeeritaval alal reserveeritud haljastu nr 1 „Liivalahe supelranna ala Rohuneeme külas“. Haljastutega seonduvat käsitleb teemaplaneeringu p 2.3. Selle kohaselt on oluline säilitada kõiki seni veel säilinud haljastuid, ning kohalike planeerimis- ja ehitusreeglitega luua kohustused oluliste haljastute säilimiseks eramaadel. On loetletud üldised maakasutus- ja ehitustingimused haljastutel, mille kohaselt kõikidel planeeringuga määratletud haljastutel võib jätkuda olemasolev maa sihtotstarbe kohane kasutamine ning haljastutel paikneva maaüksuse (s.h katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, üldmaaks või kaitsealuseks maaks. Kuna Detailplaneering
näeb ette katastriüksuse Sääre rand jagamise kruntideks ning määrata sinna muuhulgas ka elamumaa sihtotstarbe, tuleb seda lugeda üldplaneeringu teemaplaneeringu muutmiseks, kuna elamumaa sihtotstarbe tekitamist ette ei ole nähtud.
2.2 Alale on teemaplaneeringuga keelatud ehitada hooneid. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid. VV korralduse vastuvõtmise ajaks oli alale juba ehitatud 2 suurt muuli ning suur kaldakindlustuse rajatis ehk sadama vesiehitised, mille olemasolu oli Viimsi Vallavalitsusele teada.
Nendest vesiehitistest pikemalt allpool. Nagu teemaplaneeringust nähtub, ei tohi alale nr 1 ehitada hooneid ning paigaldada võib vaid haljastu inventari, rajatistest jalakäijate– ja kergliiklusteid. Detailplaneeringus on meelevaldselt tõlgendatud teemaplaneeringut ja asutud seisukohale, et kõiki rajatisi, mida pole loetletud, võib ehitada, antud juhul paatide randumiskohta. Sellise tõlgendusega ei saa nõustuda, kuna esiteks on olemas ammendav loetelu, mida haljasalale nr 1 tohib rajada ning teiseks ei ole võimalik loetleda üles kõikvõimalikke eksisteerivaid rajatisi, mida ei tohi ehitada, tuulikutest kalakasvandusteni jne.
Kuna lubatavas loetelus puuduvad paatide randumiskohad, muulid, sadamad jms, mille ehitamist soovitakse Detailpaneeringuga teha võimalikuks, siis tuleb seda lugeda üldplaneeringu teemaplaneeringu muutmiseks.
2.3 Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ kohaselt asub planeeritaval alal reserveeritud haljastu nr 1 „Liivalahe supelranna ala Rohuneeme külas“. Kirjelduse kohaselt on tegemist avaliku rannaga täies ulatuses, mis on aktiivses kasutuses. Mandriosa üldplaneeringus kohaselt on tegemist puhkemaaga.
Looduskaitseseaduse § 42. Ranna ja kalda kasutamine supelrannana (1) Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Tänaseks rajatud sadamaehitised ei võimalda haljastut nr 1 enam kogu ulatuses supelrannana kasutada, seega nende ehitiste seadustamine läbi Detailplaneeringu muudaks ka teemaplaneeringut.
2.4 Kehtivas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on lahendatud olemasolevate ja perspektiivsete lautrite paiknemine. Samas ei ole kehtivas üldplaneeringus ega hiljem kehtestatud teemaplaneeringutes Sääre tee 22 kinnistuga piirnevale rannaalale kantud olemasolevat või perspektiivset lautrikohta. See on selge vastuolu üldplaneeringuga.
Järelikult sisaldab Detailplaneering vähemalt nelja vastuolu üldplaneeringu ja selle teemaplaneeringuga, mille lahendamise otsustamine ei ole vallavalitsuse pädevuses.
Planeerimisseaduse § 128 lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Tõestamist ei vaja fakt, et Rohuneemes asuva Liivalahe randa on aastakümneid kasutatud avalikkuse poolt puhkeotstarbeliselt nagu ka teemaplaneeringus ette nähtud. Selle võimaluse kasvõi osaline muutmine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga.
3. Detailplaneeringu algatamine ebaselge paatide randumiskoha planeerimiseks, mis erineb tegelikust olukorrast.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse ja eesmärgina on VV korralduses muuhulgas nimetatud paatide randumiskoha rajamist vanale lautrikohale. Vaide esitaja leiab selle olevat ebaõige terminoloogias, mittevastavuses tegeliku olukorraga ning faktivigane ning põhjendab seda järgmiselt.
3.1 Sääre tee 22 piirides, Sääre rand katastriüksuse (mida tegelikkuses pole) ega ka kogu Rohuneeme Liivalahe supelranna piirides ei ole olnud ajaloolist lautrikohta. Seda eelkõige looduslike tingimuste tõttu, kuna meri muutub seal kiiresti sügavaks ning rand on avatud suurele lainetusele tugevate tuultega. Paatide randumiskoha ehitamist sinna ei ole ajalooliselt peetud otstarbekaks, kuna eeldaks suuremahulisi kaitserajatisi. Ajalooliselt on lautrikohad, rundukid ja sadamad Rohuneemes paiknenud poolsaare läänekaldal, mida kaitsevad suure lainetuse eest karid ja saared ning kus vesi ei ole nii sügav. Hilisemas võimalikus kohtuvaidluses on seda võimalik lihtsalt tõendada, kuid Viimsi Vallavalitsusel on samuti vaba juurdepääs ajaloolistele allikatele oma hallatavas vallas.
3.2 Detailplaneeringust ei selgu, mida soovitakse õiguslikus tähenduses ehitada. Paatide randumiskoht ei ole vesiehitiste terminoloogias täpne ning selle all võib mõista kõike, mõnest rannale paigutatud ümarpuust kuni suuremahulise sadamani. Viimsi Teatajas, mis on Viimsi Vallavalitsuse ametlike teadaannete väljaanne, on 9.mail 2020.a. avaldatud Viimsi Vallavalitsuse informatsioon „Vanade lautrite korrastamisest kuni uute väikeste paadisadamate rajamiseni – millega arvestada ja mida on vaja teada?“. Artiklis on loetletud võimalikud rajatised paatide tarbeks ning nende ehitamiseks vajalikud sammud, dokumendid ja õiguslikud alused. Ka sellest ülevaatest ei selgu, et paatide randumiskoht oleks eraldiseisev termin või kindlate tunnustega rajatis, mis on eristatav teistes rajatistest.
3.3 VV korralduses on viide, et Detailplaneeringut menetletakse lähtuvalt looduskaitseseaduse § 38 lg 6, mis sätestab, et lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Sellest võib järeldada, et ehitada soovitakse kas lautrit või paadisilda. Keskkonnaameti kodulehel on lautri mõistet käsitletud järgnevalt:
„Lauter ja lautrikoha tähendus erinevate allikate põhjal. Lautrite ja sadamate määratlemine on viimastel aastatel muutunud väga vabalt tõlgendatavaks ning lautrite rajamine ja rekonstrueerimine on tekitanud üha enam probleeme. Tihti nimetatakse ekslikult lautriks ka sadamat ning lautri lahutamatuks osaks peetakse muuli ja paadisilda, mis on iseseisvad rajatised. Lauter ei ole sadam ja lautri eripäraks on see, et selle kaudu saab randuda ja vajadusel paati kuivale tõmmata, mitte silduda.
Õigusaktides puudub definitsioon lauter ning seetõttu on soovitav selguse huvides tuua mõned näited teatmeteostest.
Eesti keele sõnaraamat (Tallinn 1999, lk 398): lauter – paadisadam, valgma.
Etnograafia sõnaraamat (Tallinn 1996, lk 98): lauter (joom, valgma) – kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale veeti, raamikujuliselt kokkulöödult saadi paadiredel.
Eesti Entsüklopeedia V köide (Tartu 1935, lk 220): lauter – kividest puhastatud kalapaatide maabumiskoht kalarannas.
Mereleksikon (Tallinn 1996, lk 212): lautrikoht – üksikute paatide randumiseks ja
hoidmiseks kividest jm. puhastatud rand, kuhu paatide ülestõmbamiseks ja vette lükkamiseks on asetatud ümarpuud. Puuduvad igasugused rajatised ja järelvalve.
Veeteede amet lauter – kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht veesõidukite randumiseks.“
Detailplaneeringu algatamise taotleja on Detailplaneeringu alale ehitanud suuremahulised muulid, kaldakindlususe rajatise ning sügava akvatooriumi, mis ei mahu mõistete alla „lauter“ või „paadisild“, vaid on oma iseloomult ja mahult sadama ehitised. Valdav osa suuremahulisest ehitamisest on toimunud käesoleval aastal ning teada ka Viimsi Vallavalitsusele, kuid Detailplaneeringus sadamaehitiste rajamist käsitletud ei ole, samuti pole ette nähtud vastavat menetlust nende loakohustuslike rajatiste ehitamiseks.
Detailplaneeringu alal ei sisalda Ehitusregister ühtegi rajatist ega vesiehitist, millised seal tänaseks reaalselt ehitatud on. See fakt on ka Viimsi Vallavalitsusel teada, kuna toimunud ebaseaduslikku ehitamist on ka Viimsi Vallavalitsuse poolt meneletud ja sanktsioneeritud käesoleval aastal. Detailplaneering ei käsitle ebaseaduslike muulide ja kaldakaitserajatiste lammutamist ning nende asendamist lautri või paadisillaga. Samuti ei sisalda Detailplaneering kaalutlusi, kas ja miks on otsustatud ebaseaduslikud ehitised seadustada. Sellest tulenevalt saab üheselt järeldada, et Detailplaneeringus on teadlikult eksitatud avalikkust ja kaasatud isikuid Detailplaneeringu algatamise tegelike eesmärkide ja ülesannete osas.
3.4 Viimsi Vallavalitsusele on olnud Detalplaneeringu algatamise ajaks teada Sääre tee 22 kinnistuga piirneval ja ka sellest väljapoole ulatuval rannaalal toimunud ebaseaduslikud ehitamised ning nende tulemusel tekkinud suuremahulised vesiehitised, samuti akvatooriumiga seotud pinnase suuremahulise teisaldamise ja ümberpaigutamise ebaseaduslik tegevus. Käesoleval aastal on neid tegevusi väärteomenetluse korras menetlenud Viimsi Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon ning väljastanud ka sanktsioonid Detailplaneeringu algatamise taotlejale, mida taotleja ei ole vaidlustanud ning teadaolevalt trahvid ka tasunud. Lisaks on teada avalikkuse reaktsioon ning kajastused meedias.
Seetõttu ei hakka vaide esitaja üksikasjalikult ebaseaduslikku sadamaehituse fakte ega ehitusseadustiku rikkumisi siinkohal detailselt dubleerima. Vaide esitaja soovib juhtida tähelepanu, et planeerimisseaduse mõte, nagu ka nimi ütleb, on planeerida tulevikus rajatavaid objekte.
Planeerimisseaduse § 124 lg 1 sätestatab, et detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. Planeerimise menetlus ei ole mõeldud ebaseaduslikult ehitatu tagantjärele legaliseerimiseks.
4. Vastuolu avalike huvidega.
4.1 Planeerimisseaduse § 128 lg 2 p 3 kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus ja p 4 kohaselt, kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive.
On ilmne, et ajalooliselt kasutatava puhkeotstarbelise rannaala osaline kaotamine riivab väga paljude inimeste huve ning Detailplaneeringu algatamise otsustamisel oleks pidanud neid teadaolevaid huve ennetavalt kaaluma.
Viimsi vallas on ainult 2 liivaranda liivase merepõhjaga, mis on väga aktiivses puhkeotstarbelises kasutuses ning see asjaolu on Viimsi Vallavalitsusel teada. Samuti oli Detailplaneeringu vastuvõtmise ajaks sotsiaalmeedias juba laiemalt kajastatud kogukonna ja Viimsi avalikkuse vastuseisu ja -meelsust ebaseaduslike sadamaehitiste rajamise osas.
4.2 Planeerimisseaduse § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. Kõike käesolevas vaides loetletut arvestades võib väita, et Viimsi Vallavalitsusel on olnud need asjaolud teada, mis võivad kaasa tuua planeeringu ebaõnnestumise, kuid neid ei ole piisavalt või õigesti kaalutletud.
4.3 Planeerimisseaduse 2. peatükk käsitleb planeerimise põhimõtteid. Planeerimisseaduse § 8. Elukeskkonna parendamise põhimõte – planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Planeerimisseaduse § 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte – (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Detailplaneeringu algatamise otsuses ei ole kaalutud ega arvestatud isikute, sh vaide esitaja kui kogukonda ühendava ühingu ega ka laiema avalikkuse õiguste ega huvidega. Viimsi VV korralduse vastuvõtmise ajaks olid suuremahulised rajatised randa ja vette juba ehitatud. Seoses sellega on katkestatud rannajoon, kaotatud ära rannariba, kõrged muulid varjavad rannalviibijate vaateid, muudetud on kauni lahesopi looduslik miljöö.
4.4 Peale Detailplaneeringu algatamise avalikustamist on algatusplatvormidel kogutud piisav hulk allkirju ehk tahteavaldusi Detailplaneeringu eesmärkide vastu ning need on Viimsi Vallavalitsusele ka üle antud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lg 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi.
5. Sääre tee 22 kaasomaniku tahteavaldus Detailplaneeringu koostamine lõpetada.
Viimsi Vallavalitsus on avalikkust teavitanud, et Sääre tee 22 kaasomanik on esitanud tahteavalduse Detailplaneeringu menetlemise lõpetamiseks. Planeerimisseaduse § 129 lg 1 p 2 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetatada, kui kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks. Pole määrav kaasomaniku osa suurus kinnistus, vaid ainult omandisuhe ja tahteavaldus. See on ka mõistetav, kuna Detailplaneeringu kehtestamisega võib kaasneda oluline riive isiku õigustele ja tuua kaasa võimalikke kohustusi, mida kaasomanik pole kunagi soovinud oma kinnistu osas luua.
6. Tähtaja ületamine Detailplaneeringu algatamiseks.
VV korralduse kohaselt esitas Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Sääre tee 22 kinnistu kaasomanik taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks 7.mail 2020.a. VV korraldus Detailplaneeringu algatamiseks kannab kuupäeva 11.november 2020.a.
Planeerimiseaduse § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering 30 päeva jooksul, mõjuval põhjusel 90 päeva jooksul. VV korraldus kannab kuupäeva 11.november 2020.a., s.o 188 päeva hiljem taotlusest, seega Detailplaneeringut tähtaegselt ei algatatud. VV korraldus ega lähteseisukohad hilinemist ei põhjenda, tähtaja ennistamist ei ole keegi taotlenud. Samas on algatamise taotluse ja algatamise vahele jäänud ajal teostatud Detailplaneeringu alal suuremahulisi ebaseaduslikke ehitustöid (lähemalt vaide punktis 3), mis on kaasa toonud uusi õigussuhteid ning mis võivad hilisemas võimalikus kohtumenetluses omada tähtsust. Igal juhul on tähtaja ületamisega tegemist olulise menetlusliku veaga ning haldusakti oleks pidanud jätma vastu võtmata. Planeerimisseaduses on kehtestatud tähtaegadel kindel roll ja ülesanne ning nende järgimine või mittejärgimine toob kaasa õiguslikke suhteid, samuti on nende järgimine kohustuslik kõikidele seaduse subjektidele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Martin
Tunnusfoto: Sääre tee 22 planeeritava ala skeem vallavalitsuse korraldusest nr. 690.
Viimsi Uudised
Jaga: