Viimsi vallavolikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) käsitleb oma pikemas artiklitesarjas valla üldplaneeringuga seotud arenguid ning sündmusi.
Esmalt võtan põgusalt kokku Viimsi valla üldplaneeringu teemalise kaasamisküsitluse, mis oli avatud vastamiseks veebruarist aprillini 2022. aastal.
Pikk ja sisukas artikkel küsimustiku ja saadud vastuste osas avaldati vallavalitsuse poolt Viimsi Teatajas https://viimsiteataja.ee/ajalugu/up-lahteseisukohtade-tagasiside/ (22.04.22).
Küsimustikule sai vastuseid anda digitaalselt. Teema kõnetas kogukonna liikmeid ning vastuse andis 3,5 nädala jooksul 830 viimsilast.
Kogukondade Viimsi esindajad volikogus tegi murelikuks asjaolu, et kuidas vallavalitsus kontrollib vastajate tausta. Kuidas on tagatud, et vastajateks on päriselt viimsilased, mitte arendusfirmad, kes võivad kollektiivselt vastuseid andes tulemusi mõjutada kogukonna ootustele vastupidises suunas?
Seetõttu esitasime volikogus vastavasisulise arupärimise ning saime vallavalitsuselt vastuse, milles lühidalt kinnitati, et vastuste analüüsimiseks on metoodikad olemas. Lisati, et laekuvad vastused ja nende baasilt tehtav analüüs saab olema õige ja kindlasti esindab viimsilaste ehk kogukonna seisukohti.
Järgnevalt toon välja, millise tagasiside on küsimustiku osas viimsilased lisaks andnud suhtluses Kogukondade Viimsi liikmetega ning milliseid punkte peetakse oluliseks üle rõhutada.
Viimsilased soovivad sisserände peatamist
Esimalt rahvaarvu teema. Nagu siinse artiklisarja esimeses osas tsiteeriti volikogu otsuse sisulist osa „……Vallavolikogu märgib , et üldplaneeringu üks oluline eesmärk on rahvastiku sisserände pidurdamine läbi seda soosiva maakasutuse juhtotstarvete määramise……“
Kaasamisküsitluses oli rahvaarvu küsimused üles ehitatud selliselt, et vastajad said valida etteantud rahvaarvuga vahemikud 16 aasta pärast. Vahemikud algasid 27 000- 29 000 inimest ja jätkusid kahe tuhande võrra suuremate intervallidega.
Volikogu maa- ja planeerimiskomisjonis oli ka pikk ja põhjalik arutelu nende numbrite osas. Vallavalitsuselt saadud andmete põhjal oli sisse registreerituid 22 000 inimest. Vallavalitsuse andmete järgi oli nn sahtlisse kirjutatud planeeringutega võimalik veel 1500 inimese lisandumine valda. Erinevate prognooside, sh mobiilse side põhise analüüsi (mis siinkirjutaja hinnangul on vast kõige usaldusväärsem, kuna tugineb mõõdetud numbrilistele tulemustele) elab vallas veel ligi 3000 – 4000 ametlikult sisse registreerimata inimest.
Seega oli teadmine, et kui rohkem ehitusõigusi välja ei antaks, saaks rahvaarv jääda vahemikku 27 000 kuni 29 000 inimest. Küsitluses ka pakuti esimeseks vastusevariandiks 27 000-ga algavat vahemikku. Vallavalitsus märkis, et väiksema numbriga vahemike pakkumine tähendaks seda, et kui vastajad seda toetavad, siis peaks vallavalitsus hakkama inimesi vallast välja ajama või sünnitamist keelama.
Tulemuseks oli, et 72% vastanutest andis hääle vahemikule 27 -29 tuhat ja 20% andis hääle vahemikule 29-31 tuhat inimest Viimsi vallas 16 aasta pärast. Ülejäänud vahemikud said juba alla 5% toetust. Seega kogukond väljendas taaskord seisukohta nagu ka korduvalt varasemalt, et ainuvõimalik areng rahvastiku osas saab olla 0 sisserännet võimaldav üldplaneering.
Areng peab toimuma muul moel kui sisserändel.
Järgnevalt meenutan, mida kogukond pidas Viimsi väärtusteks. 40% vastas meri ja rand ning 42% pidas selleks metsa. Kokkuvõtvalt 82% peab oluliseks loodust – mitte inimeste loodut, vaid ikka seda päris loodust. Mainimist väärib veel see, et sama küsimuse juures oli valikus ka rekreatsioonivõimalused, millele andis oma poolehoiu kõigest 3%. Seega kui sama kaalu erinevatel kaalukaussidel on loodus ja teisel rekreatsioonivõimalused, siis viimsilased valisid ülekaalukalt looduse 82 vs 3.
Kusjuures rekreatsioonialade laiendamise osas oli veel küsimus. Küsiti, kas peate rekreatsioonialade laiendamist oluliseks. Vastata sai jah või ei. Laiendamist pidas oluliseks 70% vastanuid. Aga siin tuleb korraks lugeda veel eelmist lõiku, kus looduse kõrval sai rekreatsioon pärislooduse 82 punkti skoori kõrval haledalt lüüa oma 3 punkti skooriga. Nende kahe küsimuse kokkuvõte on see, et loodus on väga tähtis ja oluline ning rekreatsiooni selle arvelt teha ei soovita.
Ka hilisemates ja varasemates vestlustes on erinevad kogukonna liikmed väljendanud, et rekreatsioonialasid tuleks rajada sinna, kus pärisloodust nagunii enam ei ole või seda taastada ei saa. Looduse kallale minna keegi soovi. Inimesed soovivad päris ehedat loodust ja soovivad astuda kummikuga sambliku vahel, mitte raadatud metsas multšitud rajal „Armani papudega“ inimese tehtud „looduses“.
Toon näiteks Haabneeme rannapromenaadi teema, mis tõi esile, et kogukonna liikmed ei soovi loodusesse tehisliku teerajatise ehitamist. Antud teema sai väga põhjaliku kajastuse ka 30.06.2021 toimunud Haabneeme üldplaneeringu eskiisi arutelul. Muide, see planeeringu eskiis eksisteerib tänu Kogukondade Viimsi aktiivsete liikmete eestvedamisele ja tänu aktiivsetele kaasamõtlejatele täna vaid „õppematerjalina“.
Eskiis nägi ette promenaadi rajamist kusagilt OKO restorani juurest Kuuli pargini. Arutelus osalejad aga väljendasid seisukohta, et randa tullakse selleks, et kõndida liival, mitte selleks, et kõndida RANNAS asfaldil või laudteel, mille rajamiseks tuleks kahtlemata võtta maha puid ja pöörata segamini pinnas. Kogukond ei taha rajatisi, vaid võimalikult puutumata loodust.
Tondilosside sundvõõrandamist pooldatakse
Ülekaaluka toetuse sai küsitluses ka sundvõõrandamise teema. Tervelt 91 % vastas JAH/EI küsimuses sundvõõrandamiste algatamistele JAH. Viimsilased ei ole rumal rahvas ja ilmselt teavad, et sundvõõrandamised ei pruugi käia valla jaoks tasuta. Paljud viimsilased on pöördunud minugi poole küsimusega a’la „miks vald ei võiks tondilosse ära osta või sundvõõrandada“.
Lihtsat vastust siin ei ole. Iga kaasus on eriline. Aga kui vallavalitsus pakuks välja näiteks mingi konkreetse kaasuse osas variandi, et sundvõõrandamine maksab summa x ja seetõttu jääks aastas tegemata teatud tegevused sundvõõrandamisele kulutatud summade võrra. Siis saaks kogukond otsustada. Võib-olla oldakse nõus, et mõni jagpallihall valmib aasta hiljem? Või jäähalli rajamine, mis on ilmselgelt ülikulukas nii rajamise mõttes kui ka ülalpidamise mõttes, võiks lükkuda edasi. Või jääda tegemata, sest jäähall võib olla vahva küll, aga selle ülikalli ülalpidamise maksame kinni meie – Viimsi maksumaksjad.
Tasub ka tähele panna, et kui vallakodanikud toetavad sundvõõrandamisi, siis asemele ei soovita näha elamuarendust või ettevõtmisi, mis tooks valda veetarbijaid ja täiendavaid ressursside kulutajaid.
Kokkuvõttes tasub siit loost meelde jätta järgmised tähelepanekud:
- Vallavalitsus hindas kevadel 2022 sahtlisse kirjutatud ehitusõiguste alusel lisanduvaks rahvahulgaks ligikaudu 1500 inimest.
- Rekreatsioonialadele eelistatakse ülekaalukalt päris loodust.
- Tondilosside sundvõõrandamist toetatakse ülekaalukalt, mis võiks julgustada vallavalitsust mõnd keerukamat sundvõõrandamist ette võtma.
Kuna Tanel Ojang osaleb mai keskpaigast alates Kevadtormi õppustel, siis ilmub järgmine osa tema artiklitesarjast juunis.
Tunnuspilt: endise Viimsi kooli hoone Haabneemes.
Loe samal teemal:
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 1. osa“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: