Viimsi vallavolikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) käsitleb oma pikemas artiklitesarjas valla üldplaneeringuga seotud arenguid ning sündmusi.
Kolmas osa käsitleb ülitähtsa dokumendi „Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohad“ saamislugu. Olemuselt on tegemist lähteülesandega üldplaneeringu koostajale. Üldplaneeringu koostaja on projekteerimise alal pädevust omav ettevõte. Selle ettevõtte kätte usaldatakse meie valla kujunemist kõige rohkem mõjutava dokumentatsiooni – üldplaneeringu – koostamine.
Kuna nimetus „Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohad“ on pikk ja lohisev, siis edaspidi kasutan selle kohta mõistet lähteülesanne. Oma olemuselt on ta lähteülesanne nagu lähteülesanne ikka. Näiteks kui soovite projekteerijalt tellida kanakuudi projekti, siis tasuks samuti projekteerijale anda lähteülesanne. Kirjeldades ära kanade arv (näiteks 3), kes hakkavad kuudis elama ja kui see on oluline, siis ka katuse värvus (näiteks kahvatu roosa). Kui lähteülesanne on koostamata või on seda tehtud liiga üldiselt, siis võib tulemuseks olla hoopis midagi muud. Soovitud roosa katusega kanakuudi asemel võib saada hoopis sinise või punase katusega kuudi, kus on hea elada hoopiski kahel jänesel ja kahel kitsel. Mõte on selles, et kui soovida head lõpptulemust, siis peab olema ka hea lähteülesanne.
Mõiste vallavalitsuse või valitsuse all pean silmas vastavat temaatikat koordineerivat abivallavanemat ja tema meeskonda.
Enne kui minna detailselt sisusse, peab rääkima ka kogukonna kaasamisest ja eelkõige selle teavitamisest. Kogukonna teavitamist ja kaasamist lubasid kõik koalitsiooni liikmed – isegi koalitsioonilepingusse jõudis terve rida punkte, mis moel või teisel kõnelevad kogukonna kaasamisest.
Lähteülesande koostamiseks ettepanekute esitamiseks oli valla poolt antud aeg 24. oktoobrist 20. novembrini 2022 ja arutelu pidamiseks oli kokku kutsutud avalik koosolek 18. novembril 2022. aastal Viimsi raamatukogus.
Pean ennast pigem rohkem valla asjadega kursis hoidvaks viimsilaseks, aga paraku oli ka minul tegemist, et vajalik info valla infokanalitest kätte saada.
Valla koduleheküljele tehti küll uudiseklipp, aga see kadus üsna ruttu muu info sisse ära. Mõni päev pärast klipi ilmumist tuli seda eraldi otsida. Kui õigel ajal valla kodulehele ei sattunud, siis võiski info saamata jääda. Mõni aktiivne kogukonna liige teavitas sellest ettevõtmisest Facebooki grupis Viimsilased, aga väga usinasti tekkisid sinna teised postitused peale. Muuhulgas vallavalitsuse enda omad, mis kõnelesid kaasavast eelarvest. Kaasava eelarve temaatika on ka kindlasti oluline, kuid kummaline oli näha Viimsilastes arutelusid kaasavast eelarvest, kus vallavalitsus kutsus inimesi kaasa rääkima meie enda raha (50 tuhande euro) jagamisest. Samal ajal üldplaneeringu kui meie eluolu pikaajaliselt kujundava alusdokumendi lähteülesande arutelu osas võeti rukkis vaikiva kuldi positsioon.
Mind selline asjade käik ausalt öeldes ärritas ja koostasime volikogus ka vastavasisulise arupärimise vallavalitsusele, millele saime loomulikult vastuseks, et kõik oli timm ja maru hästi korraldatud. Arvaku kes ja mida tahes, aga fakt on see, et lähteseisukohtadele andis tagasisidet 11 isikut. Avalikul koosolekul oli sisuliselt kaks laudkonda, kellest üks esindas Naissaare seisukohti ja teine – meie laudkond püüdis käsitleda tervikut. Ülejäänud laudkonnad olid vallavalitsuse ja volikogu koalitsiooni esindajad. Võrdluseks kaasamisküsitlusega, siis seal rääkis kaasa üle 800 inimese. Siin suurusjärk 10. Oligi timm! Oligi hästi tehtud!
Mida veel välja tuua? Iseenesest võiks üldplaneeringu lähteseisukohtade dokument olla alusmaterjal, mille osas võtab ka volikogu või selle vastav komisjon sisulise hoiaku. Seda paraku ei juhtunud. Volikogu maa- ja planeerimiskomisjonis sai teema vaid põgusat kajastust. Kui see oli komisjoni päevakorras, siis paraku tuli tõdeda, et suur osa komisjoni liikmetest ei olnud dokumendiga tutvunud ning seetõttu ei olnud võimalik ka arutelu pidada. Komisjon toimus 9. novembril 2022 ning päevakorra punktis 4 oli plaanis ÜP lähteülesannet arutada. Vastav komisjoni protokoll on leitav SIIT.
Vabandan ette komisjoni liikmete ees, kes küll dokumentatsiooni olid läbi töötanud, aga ei leidnud endas motivatsiooni kaasa kõneleda. Tänan neid kellega sai vähemalt väike dialoogike peetud. Komisjoni koosoleku lõpus polnud muud teha kui tõdeda, et igaüks võib omad ettanekud eraldiseisvalt vallavalitsusele saata. Loodetavasti keegi nende kümne seast, kes samuti ettepanekuid esitasid, oli ka mõni komisjoni liige.
Aga nüüd sisusse!
Parim soovitus, mis lugejaile anda on see, et tutvuda terviklike tekstidega. Lisan täiemahus nii lähteülesande esimese versiooni koos meie märkustega ning sellele saadud vastused samuti täismahus. Ning kommenteerin põhilist. Luban, et pooletunnise ajakuluga, on mõlemad tekstid täiesti ladusalt loetavad.
Versioon lähteülesandest, millel on näha meie märkused on terviktekstina leitav SIIT.
Ning valla peaarhitekt Endrik Mändi saadetud vastuseid märkustele saab lugeda SIIT.
Esmalt äratab tähelepanu vastamisele kulutatud aeg. Esitasime märkused 18. novembril 2022. Vastused saime 15.märtsil 2023 ehk ligi 4 kuud hiljem. Hea, et niigi läks.
Püüdsime lähteülesande teksti teha võimalikult täpseks, seada konkreetsed mõõdikud ja võimalikult palju udujuttu tekstist välja peletada. Paraku neid ettepanekuid, mida teksti sisse viidi, on väga vähe. Tegime ettepanku kirjutada korduvalt rõhutada, millise juhise rahvasaadikud vallavalitsusele andsid. Tasub seda korrata ka siin:
……Vallavolikogu märgib , et üldplaneeringu üks oluline eesmärk on rahvastiku sisserände pidurdamine läbi seda soosiva maakasutuse juhtotstarvete määramise. Üldplaneeringuga nähakse samuti ette olemasoleva rohevõrgustiku toimimine ja laiendamine ning olemasolevate kaitsealade säilitamine…..
Tegime ettepaneku, et see lause oleks juba sissejuhatavas osas rõhutatult välja toodud. Vallavalitsus ei pidanud seda vajalikuks. Kuna volikogu otsus on samuti tekstis viidatud, siis sellest ei saa planeeringu koostaja üle ega ümber. Saame näha kuidas asjad arenema hakkavad.
Rahvastiku arvust rääkides tasub välja tuua märkustele (OT5 ja OT6) vastust, et jäädakse elanike arvu 30 000 juurde, kuna see vastab kõige paremini kogukonna ootusele.
Aga sellest 30 000 elaniku teemast kirjutan põhjalikumalt juba oma artiklitesaraja 4. osas.
P.S. Käesoleva artikli kirjutamise ajal oli vajadus viidata meie ettepanekute tekstile ning ka sellele antud vallavalitsuse vastustele. Paraku ei olnudki see nii lihtne. Vallavalitsuse vastuskiri, mis dokumendi peale kirjutatud numbriga on 10-10/1252, oli kogemata sisestatud dokumendi registrisse numbriga 10-10/1257. Kui avada dokument 10-10/1257, siis oli sellel peal salastatuse märge kuniks aastani 2098 viitega isikuandmetele (minu nimi ja meili aadress, mis on valla kodulehelt täiesti vabalt leitav). Nii palju mul ka aega selle artikli kirjutamisega ei ole ja palusin salastatuse märke maha võtta. Seda tehti. Täna on see vastuskiri valla dokumendiregistrist numbri 10-10/1257 alt leitav ja avatav. Meie ettepanekutega lähteseisukohtade dokumenti ei õnnestu mul leida valla dokumendi registrist tänaseni. Selle pärast ongi nad mõlemad dokumendid viidatud muude linkide kaudu, kuigi esialgne soov oli viidata läbi valla dokumendiregistri.
Järgmine osa Tanel Ojangu artiklisarjast ilmub 8. juulil.
Loe samal teemal:
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 1. osa“
„Tanel Ojang: Viimsi valla koostatavast üldplaneeringust, 2. osa“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: