Viimsi Uudised avaldab intervjuu tippdirigent Tõnu Kaljustega, kes tegeleb Naissaarel looduse ja loovuse ühendamisega.
Millal ja miks otsustasite suure osa oma loomingulisest tegevusest siduda Naissaarega?
2000ndate aastate alguses tegin esimesed paadisõidud Lohusalust Naissaarele. Loominguline sidumine toimus vist põhjusel, et loobusin peadirigendi ametist nii Tallinnas, Stockhomis kui Amsterdamis ja alustasin vabakutselise muusiku elu. Seega sai Naissaar kohaks kuhu koondasin oma suvised kired : paadisõit, looduspargi matkad, suvefestivali loomine ja nullist alustamise kogemused.
Milline oli Naissaar toona ja milline on see täna?
20 aastat on ikka tasapisi arenenud. Tormilisest arengust rääkida ei saa, sest selleks oleks vaja tagada mugavusi nagu elekter ja vesi. Käesoleval kuul saab valmis suure sadama remont. 20 aastat tagasi algasid suved alati Viimsi vallavalitsuse teatega, et Naissaare sadam on suletud ning randumine saab toimuda vaid omal vastutusel. Koostöös kantsler pr Priske ja ta ülemustega saime Saarte Liinid sadama haldajaks. Sealt edasi hakkas asi arenema. Elanikkond on juba mõned aastad koondunud üheks pereks MTÜ Naissaare Kogukond nime alla ja püüab saare elule anda hoogu juurde. Suurim saavutus on muidugi see, et oleme väikesaarte nimekirjas ning sedakaudu on meil tekkinud elementaarsed heaolu alged nagu talvine ühendus jne.
Kuidas jõudis Naissaarele Omari küün?
Tõstamaalt. Seal oli Hardi Volmeri isa Omar Volmeri küün. Hardi soovis sellest lahti saada… saigi. Peep Jänes tegi taastamiseks projekti ning püstitasime küüni mu krundile Naissaare Lõunakülas.
Nargenfestival on kujunenenud meie suvise kultuurielu üheks tippsündmuseks. Mida selle korraldamine Naissaarel teile ja teie perele praktiliselt tähendab?
Meile on see suvitamise viis. Kord olen rohkem seotud, kord vähem. Vastavalt ideedele ja võimalustele. Mõnikord jääb aega ka merd sõita. Nargenfestivali produtseerib Kadri Tikerpuu.
Millisena näete Naissaare tulevikku lähema 10 aasta perspektiivis?
Saan rääkida ja fantaseerida vaid enda kruntidel toimuvast, kus püüan lõpetada etenduskunstide keskust. See on paik erinevate etenduskunstide tarvis. Ülejäänud saare areng koosneb faktoritest, milledega saab vaid spekuleerida. Minu soov oleks, et Naissaar oleks rahvusvaheliste tavadega looduspark. Seega maailmas väljakujunenud formaat, millest kõik saavad üheselt aru. Naissaare arengut ja strateegilisi lahendusi võiks iseloomustada loovus, uute ideede katsekeskkond ja roheline energia. Paik, kus loodus ja loovus kohtuvad. Naissaare looduspargi sisu väljatöötamisel läheb vaja ühte väga olulist eeldust, et saarel tegutsevad inimesed teeks väga head koostööd. Ja et see õnnestuks ka omavalitsuse ja riigi tasandil. See kõik võtab aega. 10 aastat on reaalne periood, mil võiks selgineda, kas saar võiks saada uue taastuvenergia ja muu nutika maailma katsekohaks, kus rakendatakse kogukonna elu korralduseks kaasaegseid lahendusi.
Viimsi Uudised
Jaga: