Viimsi Uudised jätkab lugude sarja, milles anname eraldi teemade kaupa ülevaate 13. juunil toimunud Viimsi uue üldplaneeringu arutelukoosolekust.
Kuna 5-tunnise koosoleku videosalvestuse järelvaatamine on paljude jaoks ilmselt liiga ajakulukas ettevõtmine, saavad huvilised nõnda suve jooksul struktureeritud ning toimetatud ülevaate kõikidest olulistest koosolekul käsitletud teemadest.
Maie Mardo küsis eratee sõiduteena avalikes huvides kasutusele võtmise kohta. Jutt käib tupikteest, mille ääres on 6 maja, kinnistuomanikele on seatud servituudid tee kasutamiseks. Nüüd tahetakse uues ÜP eskiisis võtta seda erateed avalikku kasutusse sõiduteena. Seni pole kellelgi taksitatud seda teed läbimast jalgsi, ratastega sõites või koertega jalutades. Kas oleks võimalik see tee välja võtta valla avalike teede loetelust? Et miks peab olema selle tee kaudu pääs Kalmistu metsa, kuhu pääseb lugematutest arvust kohtadest?
Abivallavanem Alar Mik vastas, et niimoodi on see antud piirkonna planeeringu seletuskirja pandud. See on ka kehtivas üldplaneeringus kohalik tee, siis sai sinna pandud ka see avalik huvi peale. See ei tähenda, et keegi tuleb ja võtab midagi ära või muudab selle valla teeks. Küll aga tulebki tagada sealt need ligipääsude metsale, sest sellise lahenduse näeb see planeering ette. Avalik huvi võimaldab ka erinevaid hoolduskokkuleppeid vallaga – et näiteks teie võimaldate seal inimestel liikuda ning vald tagab siis selle teelõigu hoolduse. Ühtepidi on hea, et teil on seal olevate kinnistute kasuuks sõlmitud teele servituudid – et kui tuleb uus omanik, siis ta teab et peab sealt naabritele ligipääsu võimaldama. Aga vallas on olnud ka selliseid juhtmeid, kus uus omanik pole varasemat servituuti põhimõtteliselt täitnud. Siis sekkusid nii vald kui kohus ning kohaliku tee märgitus võimaldas inimesi aidata. Avalik huvi tagabki sellistest konfliktides abi saamise.
Küsija kommenteeris, et vaadates kuidas vallas varjatult asju aetakse, siis on tekkinud kohalikel hirm, et seda teed mööda hakatakse tulevikus sõitma võib-olla elamurajooni, mis sinna metsa kunagi rajatakse.
Valla peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et teemat tuleb käsitleda laiemalt. Üldplaneeringus ei sätestata mitte avalikkus kasutust, vaid avaliku kasutuse vajadust. Vahe on selles, et avaliku kasutuse määramiseks on täiesti eraldi menetlus, mis toetub küll üldplaneeringule. Põhimõte on, et kui mingi tee teenindab vähemalt ühte katastriüksust, siis avaliku kasutuse vajadus on olemas. Teil seal on 6 katastriüksust. Vallal puudub täna vajadus sekkuda 6 katastriüksuse omavahel kokku lepitud servituutidesse. Kui aga peaks juhtuma eelkirjeldatus stsenaarium, siis annab avaliku kasutuse vajadus vallale võimaluse sekkuda. Vald ei sea avalikku kasutust niisama, sest sellega kaasneb hulk kulukaid kohustusi.
Küsija ütles, et siis võibki jätta selle lõigu erateeks, tulevikus võib hakata keegi nõudma sellel sõitmise õigust. Ta tahtis teada, kas vald küsib praeguse 6 katastriüksuse omanike arvamust?
Vallavalitsuse planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso lubas, et teemat täpsustatakse ÜP seletuskirjas.
Tunnuspilt: foto on illustreeriv ega ole seotd kõnealuse teega.
(Järgneb)
Tunnuspilt:.
Loe samal teemal:
„ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, V osa: valla esindaja hämab ja vassib”
“ANDRES JAANUS: üldplaneering – isekad soovid ja soovimatus näha suurt pilti”
“ÜLDPLANEERINGU ARUTELUST DETAILSEMALT, I osa: oli koosolek üldse seaduslik?”
“KÕVA SÕNA: vallavõim ehmatab viimsilasi sundvõõrandamiste ideega”
“Vaata veebiülekannet üldplaneeringu arutelukoosolekult”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: