Viimsi vallavalitsus võttis 26. oktoobri istungil vastu korralduse, milles tõdetakse Viimsis veekriisi tekke ohtu seoses jõulise kinnivaraarendusega.
Esmakordselt tunnistab sellele korraldusele allkirja andnud vallavanem Illar Lemetti (Reformierakond), et veevarude puudumise tõttu tuleb hakata Viimsis kinnisvaraarendusi pidurdama. Eelmine reformierakondlik võimuliit ja vallavalitsus (mida alates 2020. aastast juhtis Lemetti) menetles ohtralt üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid.
Järgnevalt toome ära valitud lõigud 26.10.22 Viimsi vallavalitsuse korraldusest nr 439 “Edasine kava veeressurssidega tegelemiseks”.
- Kokku on täna vee-ettevõttel ööpäevas kasutatav veeressurss 5 368 m3. 2021. aastal aset leidnud põuaperioodil suurenes vee tarbimine kuni 30% (tipuajal 5 266 m3-ni), mis lähenes kasutusel oleva ressursi piirväärtuseni.
- Kohtutud on Maardu linnaga, et läbirääkimiste käigus saada Maardu linnale eraldatud vaba veeressurssi. Maardu Linnavalitsus vastas veeressursi Viimsile eraldamisele eitavalt.
- Täiendavalt on vallavalitsus tellinud ehitusõiguse rakendatuse uuringu, mis tõi välja, et kehtivate ehitusõiguste alusel võib lisanduda 1 836 elamuühikut, milliste normikohane veetarve oleks ligikaugu 2 500 m3 / ööpäevas.
- Viimsi valla veevõrgul on kaks olemasolevat ühendust Tallinna Vesi võrguga (üks asub Miidurannas ja see ei ole igapäevases kasutuses mistõttu ei saa seda ressursina arvestada ning teine ühendus paikneb Laiakülas). Hetkel on rajamisel kolmas Tallinna Vesi võrgu ühendus Pärnamäe ja Mähe asumite piirile. Lisaks kolmanda ühendustoru rajamisele on vajalik ehitada nii Laiaküla kui Pärnamäe III astme pumplad koos reservuaaridega, et saaks kasutada maksimaalset mahtu, mida Tallinna Vesi annab. Need tegevused on käesoleval ajal töös ja eelduste kohaselt valmivad 1-5 aasta jooksul (toru ehitus eelduslikult 1 aasta, III astme pumpla tõenäoliselt 5 aastat).
- Viimsi Vesi on ka veel täiendavalt pöördunud Tallinna Vesi poole tagatava vooluhulga suurendamiseks. Seniste ja kavandatava kolmanda ühendusega ostetavad vee kogused on Tallinna Vesi poolt limiteeritud ning hetkel ei ole võimalik neil rohkem vett müüa. Ettevõtte teatel ei ole neil lähimal ajal antud torustike mahtusid võimalik suurendada. Tallinna Vesi poolt tagatav veekogus on 2 592 m3 / ööpäevas (kahe ühenduse peale kokku).
- Seniste klientide tänane keskmine tarbimine on ööpäevas ligi 3 500 m3. Sinna lisanduvad tipuaja tarbimised, mida vee-ettevõte, kui elutähtsa teenuse osutaja, peab tagama (2021 aastal oli tipuaja tarbimine ligi 5 266 m3, 2022 aasta tipuaja tarbimine ligi 4 800 m3). Võimaliku tegeliku tipuaja tarbimise näitaja seniste mahtude põhjal (kahe aasta tipuaja keskmine) on 5 000 m3.
- Kui tänasele keskmisele veetarbimisele lisada juurde perspektiivne keskmine tarbimine ligikaudu 3 160 m3 / ööpäevas, on tulevikus ligikaudne keskmine tarbimine 6 700 m3 / ööpäevas. Lisades sellele tarbimisele juurde põuaperioodi / tipuaja suurenemise ja kui arvestada viimase kahe aasta tipuaegade keskmise näitajaga, on perspektiivne ligikaudne võimalik tipuaja tarbimine kuni 9 100 m3 / ööpäevas. Kui lahutada täna kasutusel olevast ööpäevasest veeressursist ja kahest (sh ehitamisel olev) Tallinna ühendusest (kokku kasutada olev maht 6 664 m3) nii tänane kui võimalik perspektiivne ligikaudne tipuaja tarbimine, on ligikaudne võimalik defitsiit 2 500 m3 / ööpäevas (arvestades tipuaja tarbimist ligikaudu 30% juures). Defitsiit on vee hulk, mida tegelikkuses ei eksisteeri ja mis eksisteerib vaid ressursside nimistus ja millele looduses puudub vastav kogus vett.
Eelnevast lähtuvalt otsustas vallavalitsus võtta antud info teadmiseks ning andis Viimsi Veele suunised tegeleda probleemidele lahenduste leidmisega. Ühtlasi anti Viimsi Veele korraldus piirata tehniliste tingimuste väljastamist, vaadata üle seni väljastatud tehniliste tingimuste kehtivusajad ja kaaluda nende kehtetuks tunnistamist. Samuti tõhustada tegevusi, mis tagavad piisava veeressursi olemasolu ja senise teenuse tarne- ja kvaliteedikindluse.
Vallavalitsus otsustas ka töötada välja volikogule esitamiseks ettepanekud, mis piiravad planeerimistegevust. Tahetakse ka kaaluda seniste uuringute ja arvutuste valguses vanemate ja ellu viimata planeeringute kehtetuks tunnistamist ja pooleliolevate detailplaneeringute menetluse lõpetamist.
Tunnusfoto: pexels.com
Loe samal teemal:
“Ivo Rull: Viimsi vesi ja Viimsi Vesi”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: