Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta taunib Viimsi Koolis eraldi õppeaineid poistele ja tüdrukutele

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta tegi 27. veebruaril oma Facebookis postituse, mille avaldame muutmata kujul.

Saime kaebuse Viimsi Koolist ja kuna see info on avalikult väljas, siis saab selle õpetliku näitena ja parandamislootuses välja panna. Eesti põhikoolid peavad täitma riiklikku õppekava (RÕK). RÕK kohaselt peavad põhikooliõpilased saama valida oma huvide, mitte kromosoomide järgi tehnoloogiaõpetust või kodundust ja omandama kokkuvõttes mõlemad õpiväljundid. Ei tohi kool anda õrnas eas järelkasvule Eestis kui ühe kõige segregeerunuma tööturuga riigis selliseid signaale, et TÜDRUKUTEL on see üks õppeaine ja POISTEL see teine. Naised köögis ja meestel tehnika. Mida peab RÕK’i kohaselt üks kool tegema? Andma poistele ja tüdrukutele ühesugused haridusvõimalused, seega ka VÕRDSED VÕIMALUSED eluteele kaasa, arvestades õpilaste huvidega. Ainult kehalist kasvatust tohib poistele ja tüdrukutele eraldi teha. Muide, seaduse järgi on koolidel mitte lihtsalt võrdsete võimaluste andmise kohustus, vaid kohustus aktiivselt edendada poiste ja tüdrukute võrdseid võimalusi. Pikemalt samal teemal SIIN.

Täiendused: Kas võib poisse ja tüdrukuid eraldi õpetada? Mõistagi, ja mõnikord on see isegi sooteadlik ja väga kasulik – lihtsalt õpetada tuleb samu aineid, samu oskusi. Praegu on tegemist erinevate õpiväljunditega, erinevate suundadega. Ei oleks ju normaalne vast mitte kellegi arvates, kui tüdrukutele õpetataks joonistamist ja poistele füüsikat – siin on samamoodi erinevad asjad. Kas lastel on vaba valik, kui õppeainetele on pandud soo järgi sildid? Ei ole see valik ju sellisel juhul vaba, ja seda märgivad mitmed Viimsi postitajad ka allpool. See on umbes sama, kui panna sildid, et on tüdrukute WC ja poiste WC ja siis öelda, et no muidu käige kus tahate, aga reeglina meil köivad tüdrukud ikka tüdrukute WCs ja poisid poiste omas. Ei pea olema mingi vastuhakkaja või normieiraj, et õppida neid oskusi, mis on sulle su noores ja tundlikus teismeliseeas riikliku õppekavaga ette nähtud omandada. Kas need sildid pole mitte pseudoteema? Mõistagi on inimõiguste kaitses olulisemaid teemasid ja näiteks õigus elule või õigus õiglasele ja sõltumatule kohtupidamisele on kaalukamad ning prioriteetsemad. Ent see ei tähenda, et me muude teemadega ei peaks üldse tegelema. See soo järgi eri eluteedele suunamine (naised küpsetama, mehed tehnika manu) mõjutab kogu Eesti majandust ning tootlikkust ja paljude inimeste eneseteostusvõimalusi ning eluga rahulolu, on üheks põhjuseks nii soolisele palgalõhele kui ka IT valdkonnas tööjõupuudusele. Ja seda on nii paganama lihtne parandada!

Foto: kuvatõmmis Liisa Pakosta Facebookist.

Viimsi Uudised

Jaga: