17. juunil esitles Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi dotsent Marju Kõivupuu raamatut „Eesti põrgute lood“.
Avaldame sellest raamatust autori nõusolekult katke, mis käsitleb Viimsi Lubja mäel asuva koopaga seotud pärimusi.
„ /—/Tegelikult leiab mõne uhke liivakivikoopa siiski ka Põhja-Eestist, mis vähemalt nime poolest seostub nii põrgu kui paganate teemaga. Tallinna külje all Viimsis Lubja mäe kirdetipus asuv Kuradikoobas ei jää ka suursugususe poolest kuigivõrd alla oma Lõuna-Eesti esinduslikele „sugulastele“. Koobas, mis rahvasuus on tuntud paljude nimedega –Tondiauk, Tontauk, Paganaurg, Kurdaikoobas, Karukoobas, Röövlikoobas –, asub järsul nõlval Krillimäe bussipeatuse lähedal kohas, kus saavad kokku Balti klindi astangud. Siit viivad mööda ka Krillimäe matkarajad.
Inimesed olla varasematel aegadel kogenud koopa ümbruses midagi üleloomulikku – näinud sinakat tuld, kuulnud kummalist huilgamist –, mistõttu on seda kohta öisel ajal väheke peljatud. Päeval on olnud koobas aga üsnagi populaarne vaatamisväärsus juba tubli sada aastat kui mitte rohkem.
Arvatavasti on koobas kaevatud sõjalisel otstarbel kas Liivi sõja või Põhjasõja ajal ning oletatakse, et see on olnud kasutusel nii laskemoonalao kui pelgupaigana või mõlemana. Kui koobas kaevati tõesti Liivi sõja ajal, on ta juba tublisti üle 400 aasta vana; kui Põhjasõja ajal, siis on ta rohkem kui sada aastat noorem. Loodusmälestisena on Põrgukoobas kaitse alla võetud kui Põhjasõja-aegne koobas. Koopa seintes paljandub kollakasvalge Tiskre kihistuse Kambriumi liivakivi. Kunagist Rauaallikat, mis voolas välja koopa all asuvalt astangult ning mida rikkaliku rauasisalduse tõttu on kasutatud terviseveena, praegu näha ei saa, sest Viimsi Vesi suunas selle aastatel 2016–2017 kanalisatsioonikaevu. Plaanis on aga allikas siiski Lubjamäe maastikule tagasi tuua.
Suulise ajaloopärimuse järgi on koopad tekkinud seetõttu, et 1861. aastal Tallinna rajatud klaasivabrik vajas liiva. Arvatud on sedagi, et Viimsi mõisa omanik aastatel 1818–1874 krahv Alexander Buxhoeveden, kes lasi ehitada mõisa praeguse peahoone, hoidis koopas laevadelt röövitud peidetud varandust – siit ka nimi Röövlikoobas. Ilmselt andis sellistele juttudele alust tuletorni meenutav pargipaviljon, mille krahv ehitada lasi. Teisalt arvatakse, et varandust on koopasse peidetud juba ammu enne Liivi sõda.
Viimsi Kuradikoobas on taas ilmekas näide maastiku muutumisest ja seda nii looduse kui inimkäte läbi. Arvatavalt sada aastat tagasi oli koopaid kolm ja ka sissepääse kolm, nüüdseks on neid alles vaid üks, ning tervistava Rauaallika vulinat on kuulda vaid kanalisatsiooniresti kaudu.
Foto: Marju Kõivupuu „Eesti põrgute lood“ on müügil ka Viimsi Apollo raamatupoes.
Viimsi Uudised
Jaga: