Kuidas on viimsilased reageerinud koroonapiirangutele?

Viimsi Uudised küsis erinevate viimsilaste käest, kas nad on hakanud koroonapiirangute tõttu tegema midagi senisest teistmoodi.

Tanel Ojang (Haabneeme elanik)

Meie pere hakkas oluliselt rohkem kasutama toiduainete ostmiseks kullerteenuseid – E-Selver, Coopi toidukapi teenus ja kullerteenus. Ja teisigi sellise teenuse pakkujaid on tegelikult päris palju. Poes ei ole käinud vist juba rohkem kui pool aastat. Kui ka on olnud midagi hädavajalikku tarvis, siis alati varahommikul.

Õues viibimiseks oleme teadlikult otsinud paiku, kus rahvast liigub võimalikult vähe. Haabneeme rand enam ei kuulu selliste kohtade hulka. Näiteks kaevasime lastega liivalosse rannariba põhjapoolses otsas, mis on olnud pigem mitte ülerahvastatud ranna osa. Siiski sõna otseses mõttes oli inimesi, kes astusid laste ka minu vahelt läbi suure sammuga üle liivalosside. See ei ole väljamõeldud jutt.

Autos on alati maskide ja kinnaste varu.

Nakatumisnäitajate osas oleme muuhulgas hoidnud ennast kursis Tartu Ülikooli reoveeuuringuga, mis on paar nädalat ees testimispõhistest nakatumisnäitajatest. Meie jaoks oli sellest palju abi. Kui aasta alguses uuring näitas, et reovees on viiruse hulk hüppeliselt suurenenud, siis võtsime lapsed lasteaiast ära. Kuigi testimispõhine statistika hakkas hulluks minema nädal hiljem. Ei tulnudki kaua oodata kui lasteaiast tulid teated rühma lastest, kes on olnud lähikontaktsed või nakatunud personalist.

Tagantjärele vaadates on otsused olnud õiged. Meie pere lähiringis on ka üks väga raskelt läbi põdenud pereliige ja seetõttu oleme valinud võimalikult ettevaatliku ja alalhoidliku taktika.

Rein Seppel (Haabneeme elanik)

Mida tegin enne piiranguid, seda teen ka praegu: töötan kodukontoris, käin poes ja kolan koeraga. Üha enam rõõmustan selle üle, et ei pea kodus püsimise käsku täitma kusagil kivilinna betoonkarbis.

Mis teistmoodi? Vanus ja tervis lubaksid reisida, aga see pole praegu eriti mõistlik ja kes teab, kas selles elus enam saabki. Puudust tunnen muuseumitest ja näitustest. Aga seda aitab veidi korvata koos COVIDiga tekkinud lamemaalaste sõgeduste jälgimine. Nende kirjutised ja teod on ühtaegu tobedad, vihaleajavad ja psühhiaatritele huvipakkuvad. Issanda loomaaed on kirjum kui arvasin. Õnneks on kevad ja saan sõgeduste jälgimise asemel rohkem aias koperdada. Nii ta lähebki…

Märt Puust (Randvere elanik)

Ega ma suurt midagi teisiti ei tee. Viimase aasta jooksul olen püüdnud enam tööd kodukontoris teha ja vähem aega kulutada kodu ja töökoha vahet sõitmiseks. Nii on rohkem jäänud aega kodus ja aias toimetamiseks ja nii mõnigi varem plaanitud suurem tööd on seetõttu saanud kiiremini tehtud.

Aare Pernik (Haabneeme elanik)

Koroonapiirangud mind eriti räigelt pole puudutanud. Täidan seadusi, töökohustusi ja maski kandmine poe külastusel ongi ainus käegakatsutav piirang. Kõik asjaajamised saab ju neti kaudu korraldada ja kuna ühistransporti olen aasta jooksul ainult ühe korra kasutanud, pole põhjust torisemiseks.

Hoopis teine lugu on abikaasaga, kes on kodune ja tema tegevused on varem olnud seotud avalike ürituste ja kohtumistega. Nüüd kus avalikele üritustele on seatud piirangud on see kõik ära langenud ja inimene on närviline. Peresiseselt on see just hästi ei mõju.

Iganädalased tütre külastused puhkepäevadel piirduvad koerale 10 km pikkuse jalutuskäigu tegemisega Viimsi territooriumil. Otsest kokkusaamist oma vanematega ta väldib, sest on haiguse läbi põdenud.

Viimsi Uudised

Jaga: