Viimsi vallavolikogu 16. märtsi e-istungil kiideti üksmeelselt heaks koostöölepingute sõlmimine taaskasutusorganisatsioonidega.
Pöördusime nende lepingute sisu täpsemaks selgitamiseks küsimustega Eesti Pakendiringluse (EPR) juhatuse liikme Alder Harkmanni poole.
Mis lepingutega on tegemist?
Initsiatiiv antud lepingute sõlmimiseks tuli Viimsi vallalt ning selle kohaselt hakkavad kolm taaskasutusorganisatsiooni Viimsis koguma pakendijäätmeid ka tekkekohatdel. Seega siis lisaks EPR-le sõlmivad Viimsi vallaga analoogsed lepingud ka Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsioon (TVO).
Sõlmitava lepinguga reguleeritakse valla ja taaskasutusorganisatsioonide vahelisi suhteid seoses pakendite ja pakendijäätmete kogumise korraldamisega Viimsis. Lepingutega võtavad taaskasutusorganisatsioonid endile kohustuse pakkuda Viimis vallas ühtekokku 25 avalikku pakendijäätmete kogumiskohta ning senisest märkimisväärses ulatuses rohkem kohtkogumist.
See tähendab, et pakendeid saab spetsiaalsesse konteinerisse või pakendikotti panna oma kortermaja või eramu hoovil?
Just nii, lisaks avalikele konteineritele pakume edaspidi rohkem pakendijäätmete kogumist tekkekohtadel. Ehk siis vahetult eramute ja kortermajade juures.
Nii rahvusvaheline kui Eesti kogemus on näidanud, et tekkekohal pakendijäätmete sorteeritud kogumine on oluliselt tulemuslikum. Paraku satub avalikesse kogumiskonteineritesse, mis reeglina asuvad kusagil tee ääres või parkla nurgas, ka üpris palju olmeprügi, mis sinna sattuda ei tohiks. Kui aga pakendikonteinerid asuvad korteremaja hoovil olemeprügi konteineri kõrval, on esiteks teadlikel inimestel hõlpsam oma jäätmeid liigiti sorteerida. Teiseks aga ei julge nö naabrivalve efekti pärast mitteteadlikud inimesed sokutada pakendikonteineritesse olmeprügi.
Foto: Eesti Paknediringluse poolt koreteriühistuste juured paigaldatavad kogumiskonteinerid
Pakendijäätmete kohtkogumine võimaldab Viimsi valla elanikel anda neid taaskasutusse võimalikult kiirelt, mugavalt ja ilma täiendavate transpordi ja sorteerimistasuta.
Kuidas siis kolm taaskasutusorganisatsiooni Viimsis edaspidi toimetama hakkavad?
Alles jäävad 25 avalikku kogumispunkti jaotatakse kolme organisatsiooni vahel ära võrdselt. Kuna arvestuse aluseks on, et ühele avalikule pakendipunktile vastab 72 eramu või korteri pakendijäätmete kogumine tekkekohal, siis lähitulevikus on korteriühistute ja eramajade liitumist pakendikogumisega tublisti vaja parandada.
Meie koostöölepingud Viimsi vallaga sätestavad veel, et vajadusel luuakse ka uusi avalikke pakendipunkte.
Viimasel ajal on meedias kajastatud juhtumeid, kus liigi sorteeritud pakendijäätmed on lõpuks läinud mitte taaskasutusse, vaid põletusahju.
Paraku on selliseid juhtumeid olnud. Kuid meedias on ühekülgse kajastuse tõttu tekkinud mulje, et pakendite sorteerimisel ei ole mõtet, sest niikuinii läheb kõik põletusse. Asi on seotud jällegi avalike pakendikonteinerite väärkasutusega ja ringlussevõtu võimekusega. Kui näiteks pakendikonteinerisse on pandud välisel vaatlusel rohkem kui 5% olmeprügi, ei lähe konkreetse konteineri sisu mitte enam taaskasutusse, vaid tõepoolest olemprügilasse ja sealt suure tõenäosusega põletusahju. Siin leiab kinnitust vanasõna, et ka väike tilk tõrva võib rikkuda kogu meepoti.
Tarbijad tegelikult ei peaks muretsema seepärast milliseid pakendeid saab ringlusse võtta ja milliseid mitte. Kõik sobilikud pakendijäätmed sorditakse välja ja saadetakse ringlusesse, ülejäänud läheb tõepoolest ernegiakasutuseks Irusse. See on aga igal juhul parem kui prügilasse ladestamine. Võin kinnitada, et enamus liigi sorteeritud pakendijäätmetest jõuab täna taaskasutusse kas Eestis või mõnes välisriigis. Lihtsalt ringlusse võetavad materjalid on klaaspakendid, papp-pakendid, metallpakendid ja plastpakendid mis on tähisega PP, PET, PS, HDPE, LDPE. Ka joogikartongile on Pakendiringlus täna leidnud Soomes tehase, kes seda ringlusse võtab.
Ringlusväljundid on täna puudulikud nendel pakenditel mis koosnevad mitmest erimaterjalist. Näiteks paberkotikesed, millel on plastkate peal ning mõnedel ka plastist aknake. Plastide puhul on lugu keerulisem, kuna neid plasti sorte, mida ringlusse võtta ei saagi, on palju. Põhjusel, et need koosnevad mitmest eriliiki plastkihist. Küll aga on need võimalused pidevalt ajas muutuvad. Seetõttu ei tasuks kodudes väga palju pead murda, kas mingi pakend on võimalik ringlusse võtta või mitte. Selle üle murravad pead pakendite tootjad, et pakendidisain oleks keskkonnasõbralik.
Kutsun üles kõiki, kes reaalselt tahavad elu meie ümber muuta keskkonnasõbralikmaks ning majandust efektiivsemaks, panema pakendikonteineritesse ainult sinna ette nähtud pakendijäätmeid. Mis peaksid olema ka suhteliselt puhatad pakendites eelnevalt olnud sisust.
Viimsi Uudised
Jaga: