Valimised on ammu möödas ja sügisest kevad saamas. Vaatame, mida on tehtud ja proovime ennustada, mis ees ootamas.
Esiteks on läbi hääletatud, vastu võetud ning täitmiseks antud valla tänavune eelarve. Mõni teema sellega seoses väärib kindlasti tähelepanu. Lubatud valitsemiskulude kokkuhoiust sai 8,8% lisakulu võrreldes eelmise aastaga. Igati personaalne lähenemine, nagu üks võimuliidud istuvatest parteidest lubas – nii mõnegi viimsilase isiklik heaolu on märgatavalt paranenud ja tasuv töökoht loodud. Opositsiooni ettepanek mõnele vähemkindlustatud grupile (eakad) lisavahendeid leida, kahjuks toetust ei saanud.
Möödunud aasta lõpus eraldati Euroopa Liidu taastefondidest Eestile 400 miljonit eurot rohepöörde, energia- ning keskkonnaprojektide lahendusteks. Tänase seisuga sellele rahale Viimsi valla poolt veel taotlusi ja projekte esitatud ei ole. Eelmistel aastatel käivitatud WaterSTorm ja LED projekt (kokku 717 400 EUR) moodustavad eelarvest 1,3 protsenti. Kas see summa on suur või väike, jäägu iga viimsilase hinnata. Ettepanek luua energialahenduste projektijuhi ametikoht, kes justnimelt selliste rahaeraldiste vahendeid valda tooks, volikogus toetust ei saanud. Energiahindade tõusu prognoosisin juba aasta tagasi, ent kahjuks toona vastutavad spetsialistid seda kuulda ei võtnud.
Julgen väita, et Viimsi soojatootmiseks kasutatava hakkpuidu hind tõuseb tänase lepingulise hinnaga võrreldes septembriks 2022 kuni 30% (korrigeeritakse läbi lepingute iga 6 kuu järel).
Seega tõuseb ka oluliselt kaugkütte hind Viimsi-Haabneeme võrgupiirkonnas.
Selle kompenseerimiseks on olemas ja edukalt kasutuses tehnoloogiad kaugkütte kombineerimiseks soojuspumpadega suurtarbijatele, mis kasutavad ära vabaneva jääksoojuse kui muud kompresseerimisvõimalused. Taoline tegevus oleks järgmise kütteperioodi alguseks täiesti teostatav ja annaks kuni 40% kokkuhoidu küttekuludelt. Kui võtta näiteks omavalitsuse ning tema allasutuste hoonete küttekulud, siis rahalises väärtuses sõltuvalt ilmast oleks sääst kuni 150 tuhat eurot aastas. Raha, mille eest saaks nii Tädu terviseraja valgustatud, prügikastid Tiitsu tee-Suurekivi tee-Tammekivi tee piirkonda ning jääks veel ülegi.
Rohelisest teemast veel. Valimislubadustes räägiti vihmaveekogumissüsteemidest, tuulikutest jmt. Kas mõni taoline projekt on tegemisel või vähemalt lähteülesande koostamisel? Heaks näiteks positiivses osas võiks olla Artium (selle hoone rajamisega seonduv väärib eraldi käsitlemist), kus vihmavee kogumis- ja kasutussüsteemi rajamine olmevee tarbeks pidanuks saama heaks näiteks. Uusi büroohooneid on küll ja veel, kus täna selliseid süsteeme juba kasutatakse. Sama energialahendustes, uue hoone puhul peaks ikkagi rakendama võimalikult säästlikku energialahendust, ehk siis kogu jääksoojuse kasutamist läbi kompresserimise ning tagastuse. Kui rohelahenduse kohta küsisin, sain vastuse, et kasutame rohelisi sisekujunduse elemente. Asi seegi, panen rohelised sokid jalga ja olengi roheline.
Lõpetuseks veest, mis puudutab iga viimsilast ning on juba aastaid suveperioodi läbivaks teemaks. Tore, et abivallavanem valgustas rahvast pumpamismahtudest vallas. Aga põhiküsimus on selles, mis põhjustel need mahud selliseks kasvanud on? Valla tellimusel on nii 2016. kui 2019. aastal läbi viidud põhjalik põhjavee tarbimisuuring, milles on välja toodud nii ületarbimine kui sellega seotud ohud. Uuringutest hoolimata on lastud jätkuda erinevate ettekäänete taha pugedes arendus-ning ehitustegevusel. Lõppkokkuvõttes ei ole ju süüdi need inimesed, kes on heas usus endale kodu loonud ja oma iluaedu kastavad. Vaid hoopiski need tegelased, läbi kelle toimetamiste tulemusel on viimase 12 aasta jooksul kabinettides allkirju jagades ületarbimine tekkinud. Arendaja huvi lõpeb raha laekumisega kontole ja vaevalt neist keegi on krundiostjale rääkinud suvel laekuvatest SMS-ides palvega mitte kasta või halvema ststenaariumi korral võimalusest kraanist soolast vett saada.
Kuidas edasi – Tallinnast ostetakse vett juurde, aga praegusel torustikul on ju mahupiirang ning läbilaskevõime ees. Uue torujuhtme rajamise investeering on omaette teema – kes finantseerib, milline on mõju vee hinnale? Samuti tuleb juurdeostetav vesi päeva lõpuks kanaliseerida ning puhastada. Kas rajada uus puhastusjaam või laiendada olemasolevat? Või rajada uus puhasti koos rasvakogumise ning biogaasitootmisega, mis oleks eriti roheline ning saaks kindlasti toetusmeetme osaliseks. Küsimusi kui palju.
Veeteema lõpetuseks aga üks läbi ja lõhki positiivne uudis Prangli rahvale. AS Viimsi Vesi on tänavu planeerinud 50 tuhat eurot saarel uute kaevude rajamise uuringuteks. Ning 150 tuhat eurot veepuhastusseademete rajamiseks Pranglile. Selle raha eest saab asjad kohe väga korda teha. Nii et, tordid ning lilled kaasa ja aitäh asjaosalistele!
Jaak Sepp on tehnosüsteemide insener ning Kogukondade Viimsi esindaja vallavaolikogu eelarvekomisjonis.
Viimsi Uudised
Jaga: