Annan lühiülevaate abireisist Harkivisse tänavuse juuni teises pooles.
Viisime koos Lennart Bergströmi (MTÜ Ukraina abi), Tarmo Vahersalu ning ajakirjanik ja filmirezhissöör Vahur Laiapea autodega Harkivisse sõjapidamiseks vajalikke abivahendeid. Üheksa päeva sõitsime ja ööbisime enamasti autodes, vaid kolmel öösel saime end välja puhata vooditega majutuskohtades.
Lennartiga kohtusime esmakordselt tänavu mais, kui ta meie ühise sõbra Sergo jaoks mõned öövaatluskaamerad MTÜ Toeta Ukrainat koormase kaasa andis. Need toimetasime siis Harkivisse, kus Sergo võitleb koos mitme teise Eesti mehega Rahvusvahelise Territoriaalkaitse Leegioni ridades.
Nüüd juunis viisid ühised huvid meid jälle kokku – MTÜ Toeta Ukrainat oli vaja toimetada Ukrainasse Volodõmõr-Volõnskõisse Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides finantseerimisel hangitud 37 kuulivesti. Lisaks soovisin saada kokku võitluskaaslasega iganädalastelt pikettidelt Vene saatkonna ees.
MTÜ Ukraina abi soovis toimetada Harkivi leegionäridele Ducato kaubiku. Sellise operatsiooni jaoks on vaja kahte autot ja nelja juhti. Nii tegingi oma onupojale Vahurile, kes on tuntud ka oma Ukraina lugudega, ettepaneku osaleda.
MTÜ Toeta Ukrainat lisas koormasse lisaks kuulivestidele veel meie suurannetaja (T.P.) poolt annetatud snaiprivarustust, drooni, raadiojaama, arvuti, skänneri jpm. Omavahenditest hankisime leegionäridele Fiskarsi labidaid, koormakatteid, žgutte, rõhksidemeid, toitu jm.
MTÜ Ukraina abi poolt oli koormas ligi tonn diislit, seda nii oma autode jaoks kui Ukrainasse jätmiseks, samuti toitu ja muud.
MTÜ АНТИВАТА Эстония saatis leegionäridele samuti labidaid, koormakatteid ja toidupakke. Lisaks saatis Indrek Kuldkepp Kiievisse generaatori kaalus oleva akupanga.
Seda koormat oli meil kahe bussi jagu ning ligi 400 kg sellest kõigest sai Volodõmõr-Volõnskõis maha laaditud.
Tollis oli kaubikuga veidi selgitamist ja vormistamist, olin tõlgi rollis. Lennart oli oma isikliku bussi juba paar nädalat tagasi Ukrainasse jätnud. Tunti huvi, mis sellest saab? „Tõlkisin“ siis, et Lennart tuleb järgi, kui sõda võidetud. Aga kui ta enam ei sõida? No siis pole ju millelegi järgi tulla, vastas Lennart. Hakkama saime.
Kuna Ukraina territooriumil ei õnnestund meil planeeritud tempoga Harkivisse jõuda, organiseeris Sergo meile kodumajutuse mõnikümmend kilomeetrit enne Poltavat. Saime näha tõelist Ukraina talumajapidamist kanade, tuvide ja mesilastega, kass ja koer samuti, seast rääkimata.
Saime tunda tõelist Ukraina külalislahkust – hommikul korjasime kirsse kaasa, vareenikud külmikusse, igaüks sai meepurgi seljakotti. Sama kraami saadeti ka leegionäridele, kohalikud volontäärid panid neile meiega teele mitu kasti head-paremat.
Harkiv – kesklinnas käib elu, äärelinnas sõda
Harkivis kohtusime Sergoga keskväljakul, põlenud linnavalitsuse hoone ees. Välja arvatud tagasihoidlik autoliiklus, seesama põlenud linnavalitsus, veel paar pommitabamuse saanud maja, üks pommikraater ning kinnikaetud ausambad, ei meenutanud miski kesklinnas sõda. Samal ajal lahingud äärelinnas käisid täiega. Kesklinn oli täis õitsvaid lilli, muru niidetud, tänavad puhtad, kohvikud avatud ja rahvast täis – see on ukrainlaste viis näidata vaenlasele, et nad on võitmatud.
Lootsin näha ka põhjapoolset linnaosa, mis endiselt tule all, aga meie elusid peeti väärtuslikumaks ekstreemsest kogemusest. Seega meie sõjakogemus sellel reisil piirdus ööbimisega tehase keldris, õhuhäirete ja paari pommiplahvatusega õhtuse vestlusringi kõrvale.
Tehas oli sakslaste poolt 1935. aastal ehitatud keemiatehasena. Viimastel aastatel kuni Venemaa sissetungini töötas see ööklubina, ka üks stiilne restoranisaal oli seal. Praegu on tehasest kujunenud omamoodi kohalike pagulaskeskus, kus kogukond elab, magab ja toimetab. Muuhulgas valmistatakse seal kamuflaaže.
Andsime Ducato täie pidulikkusega Sergole üle ja tagasi koju sõitsime Tarmo VW T4-ga. Meie reis koosnes peamisel sõitmisest, peatusi tegime vaid ööbimisteks ja söömisteks.
Hindan kõrgelt reisil toimunud sujuvast koostööd kolme Eesti abiorganisatsiooni – Ukraina abi, Toeta Ukrainat ja АНТИВАТА Эстония vahel. Aga samuti ka Ukraina organisatsioonide ja inimestega -„Ühinenud Aktivist“, Novovolõnskõi vabatahtlik Bohdana, Poltava volontäärid, tehase perenaine Elena ja muidugi Sergo.
Tänud neile kõikidele!
Tänud kõikidele abiorganisatsioonidele annetanutele!
Ukraina võitlejaid saab jätkuvalt toetada annetades
EE627700771001531357, LHV Pank, Toeta Ukrainat MTÜ
Fotod: Lennart Bergström, Ants Erm, Vahur Laiapea
Loe samal teemal:
”Ants Erm: koos me võidame selle sõja!“
Viimsi Uudised
Jaga: