Tänavu sügisel on kõik vallaelanikud mitmekordselt tõusnud energiarvete tõttu saanud tunda järsku hinnašokki.
Gaas, elekter ja toasoe on nii kuumad teemad, et kui nende käsitlusele kulunud jutuvada primaarenergiasse ümber konverteerida, oleks energiamure järgmise kevadeni murtud.
Elektri osas on riigipoolne lahendus universaalteenuse näol välja käidud, seda mitut korda ümber jutustada pole mõtet. Küll tuleb aga igal tarbijal endale tarbimismahtude põhjal selgeks teha, kas see ikkagi on tänases volatiivses börsiolukorras parim lahendus. Keegi ei oska prognoosida olulist rolli mängiva CO2 hinnataset, pakutava energia mahte ning poliitilisi otsuseid.
Gaasitarbijatele on lubatud tarnekindlust, kaitstud tarbijad on esmajoones tervishoiuasutused ning kodud. Hangitud mahtude järgu peaks ka koguseliselt gaasi kõigile jätkuma. Küsimus on jällegi hinnas, mida selle eest välja käia tuleb. Kodutarbijatele tuleb ikka ja jälle soovitada lisaks gaasiküttele alternatiivse kütteallika kaasamist – kas siis tahkekütte (ahjud, kaminad) või soojuspumba näol. Mitmekesisus rikastab!
Kaugkütte osas on omavalitsusest tulnud info, et lisaks puiduhakkele plaanitakse põlevkiviõli kasutuselevõttu. See esmapilgul tavainimesele erilist emotsiooni mittepakkuv teema peaks aga olema lahtikirjutatud ning kõik kaasnevad ohud välja toodud.
Alustame plussidest:
- Hind on kindlasti parem kui gaasil – stabiilne kokkuleppehind võimaldab soojuse hinda planeerida ja elanikel jäävad hinnaüllatused olemata.
- Toetame Eesti majandust – põlevkiviõli tuleb Ida-Virumaalt ja raha jääb koju.
Plusse rohkem ei ole, miinuseid aga järelemõtlemiseks küll:
- Põlevkiviõli on ohtlik kemikaal ning kui tankimisel peaks kütuseleke toimuma, siis on isegi väikeste koguste puhul tegemist keskkonnareostusega. Seda tavalise absorbendiga kindlasti ei likvideeri.
- Jubedamalt haisevat kütust on raske leida. Kui Haabneemes eriliselt hingemattev odöör peaks levima, siis ei tasu kohe Muuga sadama poole pilke pöörata, vaid uurida, millist suitsu kohaliku jõujaama korstnast tuleb.
- Paigaldatava mahuti kaitsekuja ning ohutuse tagamine. Kas paigaldatav mahuti on ühe-või kaheseinaline? Kas rajatakse betoonvann mahutile kütuselekke puhul kütuse püüdmiseks?
Sellised küsimused tuleks enne otsuste tegemist vallarahvale ära seletada ja siis otsused edasise osas vastu võtta.
Tegelikult on ju alternatiiv olemas ja sellest olen korduvalt rääkinud. Tänane soojuspumpade tehnoloogia võimaldab kaugküttes edukalt kasutada tööstuslikke soojuspumpasid koos põletusprotsessiga ning kindlasti on tuleviku vaates jätkusuutlikum. Lisaks keskkonnaaspekt.
Aasta tagasi lubati Viimsit valitseda veelgi rohelisemalt. Jääb veidike arusaamatuks, kuidas saab kütuse põletamisel, millega emiteeritakse suurusjärgus 1 tonn CO2 MW/h kohta, rääkida midagi keskkonnahoiust?
Prangli tuulikuid lubanud pikast plaanist on saanud masuudipressi rahastaja! Rohelust kui palju!
Jaak Sepp on Viimsi volikogu rahanduskomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Loe samal teemal:
„Adven Eesti AS taotleb toasooja tootmist odavamate kütustega”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: