Viimsi vallavolikogu liige Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) esitas 31. juulil vallavalitsusele oma tähelepanekud ja vastuväited seoses jalgpallihalli detailplaneeringu eskiislahendusega.
Avaldame alljärgnevalt antud seisukoha täismahus:
„Tere Lp Alar Mik ja Merje Muiso
Esitan oma tähelepanekud ja vastuväite seoses Viimsi alevikku kavandatava jalgpalli halli detailplaneeringu eskiislahendusega, mis on algatatud Viimsi vallavalitsuse 20.10.2022 korraldusega nr 437.
Selgitavalt toon välja, et antud kiri ei väljenda vastuseisu sportimisvõimaluste parendamisele, vaid keskendub planeerimise põhimõtetele, mida siinkirjutaja hinnangul ei ole korrektselt järgitud, mistõttu on esitatud lahendus vaidlustatav.
Vallavalitsuse korraldus algab sõnadega: “Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb eesmärgist viia ellu üldplaneeringut…..”
Allolevalt kirjeldan, miks esitatud eskiislahendust ei saa nimetada üldplaneeringu elluviimiseks:
Detailplaneeringu ala hõlmab kinnistuid Kannikese tee 1 (89001:001:1909) , Kannikese tee 1a ( 89001:001:1798), Kannikese tee 19 ( 89001:001:1910) ja Kannikese tee (89001:001:0419) kinnistuid.
Vallavalitsuse korralduses on kirjas, et detailplaneering vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele, mis on üldkasutatavate hoonete maa (AR) ning haljasmaa (H).
Kehtival üldplaneeringu järgi on aga kavandatava detailplaneeringu alal ka otstarbena määratud kergetööstuse maa ala tähisega Tk.
Üldplaneeringu kaardi järgi on erinevad maakasutuse juhtotstarbega alad sellised, milliste pindalad on proportsionaalselt määratavad.
Väljavõte üldplaneeringu kaardilt detailplaneeringu dokumendist “Väljavõte üldplaneeringust” AP-2:
Kui kanda üldplaneeringu kaardilt Maa-ameti kaardile AR otstarbega – ühiskondlike hoonete maa- ala, siis see on ala suurusega ca 11 878m2. Maa-ameti kaardilt mõõtes võib viga olla mõnikümmend ruutmeetrit. Geodeetilise mõõdistusega on võimalik mõne ruutsentimeetri täpsusega ala määrata. Siiski on mõõtmistulemus piisav edasiste väidete kinnitamiseks.
Detailplaneeringu dokumendi “Kruntimisskeem” joonise nr AP-6 on ühiskondlike hoonete otstarbeks, (üldplaneeringu kaardil võrreldav AR tähisega) rajatav kinnistu nr 3 planeeritud suurusega 17 260 m2, mis on 1,45 korda suurem – ehk 45% suurem ala võrreldes üldplaneeringus ettenähtud AR funktsiooniga alaga. Seda ei saa pidada väikeseks muudatuseks, vaid tegemist on üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muudatusega.
Üldplaneeringu järgselt on kinnistu Kannikese tee 1 juhtotstarve Tk (kergetööstuse maa) proportsioonaalselt 16416/11878= 1,38 korda suurem kui AR juhtotstarve. Seega on Tk juhtotstarve valdavam võrreldes AR juhtotstarbega.
Detailplaneeringu seletuskirjas lk. 11 punktis 6.1 selgitatakse, kuidas on jõutud seisukohale, et esitatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Argumenti rikastatakse näitega, mis on sõnastatud “Näiteks osa kergetööstusmaa juhtotstarbest jääb planeeringualale, aga enamus sellest jääb ida ja lõuna poole, ning see tähendab, et see osa, mis muutub, on üldplaneeringus kogu kergetööstusmaaks määratud otstarbest väike osa.”
Taoline käsitlusviis ei ole proportsionaalne ega õige.
Võrdlust saab pidada planeeringuala siseselt. Planeeringu ala sees on üldplaneeringu järgi Tk ala suurus 16 416m2 ,mis detailplaneeringu seletuskirja järgi kaotatakse ära täielikult.
Ei ole korrektne tuua võrdlusbaasiks planeeringu alast välja jäävaid Tk alasid ning väita, et kuna kõrvalolevatele aladele jääb Tk ala veel küllaga alles, siis planeeritaval alal saab Tk ala kaotamist lugeda mitte ulatuslikuks. Tegemist on ulatusliku maa juhtotstarbe muutmisega planeeringu alal ning seetõttu tuleks seda käsitleda planeerimisseaduse pg 142 p 1 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Taoline käsitlemine loob ohtliku pretsedendi. Kujutage ette näidet, kus ühes planeeritavas alas on juhtotstarbed EV (Väikeelamumaa) ja H (Haljasmaa) selliselt, et planeeritaval kinnistul on 90% pindalast haljasmaa ja 10% väikeelamumaa. Samal ajal läheduses leidub veel küllaga planeeringu ala väliseid haljasmaa otstarbega kinnistuid. Siis võiks detailplaneeringuga samuti püüda EV ala suurendada näiteks 80%-ni ning põhjendada seda analoogselt, et planeeringu alast väljapoole jääb veel küllaga haljasala otstarbega maid ja antud planeeringus ei saa EV ala suurendamist lugeda ulatuslikuks juhtotstarbe muutmiseks ning seetõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega. See oleks jabur käsitlus ning ei annaks edaspidi kellelegi turvatunnet, et üldplaneeringuga kokkulepitud juhtotstarvetega ei manipuleerita.
Taolist pretsedenti on vallavalitsus praegu loomas, kui juhtotstarbe mitteulatuslikku muudatust põhjendatakse planeeringualalt väljajäävate aladega.
Kokkuvõtvalt esitan vastuväite Viimsi vallavalitsuse 20.10.2022 korraldusega nr 437 algatatud detailplaneeringu algatamisele. Väidan, et tegemist on ulatusliku maa juhtotstarbe muutmisega ning seetõttu tuleks antud detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Lugupidamisega
Tanel Ojang
vallavolikogu liige.“
Tunnuspilt: pexels.com
Loe samal teemal:
“Aiandusühistu esindaja kummutab Viimsi Teatajas ilmunud valeinfo”
“Martin Reim jõuaks jalgpallihalli planeeritavasse asukohta jala 11 minutiga”
“Korteriühistu Nelgi põik 2 on mures jalgpallihalliga kaasneva liikluskoormuse pärast”
“Poleemika jalgpallihalli rajamise üle jätkub”
“Kaur Lass kutsub vaidlustama üldplaneeringu rikkumist”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: