Juba mõnda aega on Viikjärve sadevee suunamise küsimus tekitanud erimeelsusi järveäärse maaomaniku ning Viimsi valla vahel.
Möödunud esmaspäeva hommikul pidi Viikjärve äärse kinnistu ning osaliselt ka Viikjärve üks omanikke Svetlana Kuusing kutsuma välja politsei (fotol), et takistada tema hinnangul ebaseadusliku ning Viikjärvele kahjuliku sadeveekraavi rajamist.
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur, Viimsi vallavolikogu liige Ants Erm on seisukohal, et sadevee suunamine Viikjärve muudaks ainsaViimsi järve satteveebasseiniks.
Viimsi vallavanem Laine Randjärv on vastuseks Ants Ermi ja Ivo Rulli arupärimisele teatanud, et Viikjärve suunduva toru rekonstrueerimine ei muutu Viikjärve voolava sademevee valgala suurus ning sellest tulenevalt ei suurene tõenäosus, et Viikjärve võiks sattuda reostust.
Viimsi Uudised avaldab alljärgnevalt täismahus vallavanemale esitatud arupärimise koos sellele antud vastusega ning Svetlana Kuusingu ja Ants Ermi ühise pöördumise Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni poole.
***
12.11.2019
Lp. Laine Randjärv
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
Arupärimine seoses plaanidega muuta Viikjärv sadevee settebasseiniks
Lp. vallavanem, ei salga, et mul on olnud Teiega ja kommunaalameti töötajatega selles küsimuses juba eelnev kirjavahetus, aga ma ei ole kuidagi nõus lähenemisega, mis saadud vastustest läbi kumab.
Sestap ootan Teie seisukohti järgmistes küsimustes.
Minu küsimusele, miks soovitakse valdav osa Püünsi sadeveest juhtida Viikjärve, kui on olemas võimalus juhtida need otse merre, vastasite Te, et Viikjärve kaudu on osa Püünsi küla sademevett suunatud merre juba aastakümneid ning hetkel on plaan seda jätkata. Viikjärv on olnud juba pikemat aega osa Viimsi valla Püünsi küla sademeveesüsteemist.
Loomulikult on Viikjärv suures osas pinnaveetoiteline järv, aga ajalooliselt on Püünsis olnud talumaad, s.t. põhiliselt metsad ja karjamaad. Mingist tiheasustusega alale vastavast sademeveesüsteemist ei saa kuidagi rääkida – tiheasustus on planeeritud ja ellu viidud viimase 20 aastaga.
Sademevee ärajuhtimiseks on täna kolm varianti a) imbub maasse, b) juhitakse kraavide kaudu merre, c) juhitakse omaalgatuslike ebaseaduslike ühenduste kaudu heitveekanalisatsiooni, d) juhitakse omaalgatuslike ebaseaduslike torude kaudu merre või Viikjärve. Jah, mingi valdavalt omaalgatuslik sademeveesüsteem küll täna toimib, aga arvestades kruntide joonistamise loogikat – seda ajalooliseks nimetada on patt.
Kui asustuseta või hajaasustusega alal suur osa sadevett infiltreerub pinnase ja kraavide kaudu veekogudesse, siis tiheasustuse puhul on oluline osa alast kaetud katuste, asfaldi ja kiviparketiga, kust vesi maasse ei imbu vaid vajab ärajuhtimist kanalisatsiooni või kraavi, kui see olemas on.
Arvestades, et peale Järve tee on kavandatud kanalisatsioon Viikjärve ka piki Püünsi teed ja Merikotka teelt Lagle teed pidi (Lisa 1), on tiheasustatud piirkond, kust sadevesi hakkab suubuma Viikjärve, ca 2,3 km2 (vt. Lisa 2). Kogumiskoefitsient (katused, asfalt jm) on ca 0,2. Seega juhitakse sademetega Viimsi ainukesse järve kogu sodi ca 0,5 km2 lt tänava, õue ja katusepinnalt.
Minu küsimus (1) – kas Te tõesti olete veendunud, et Viikjärv sellisele reostuskoormusele vastu peab?
Vaadeldavat 2,3 km2 on planeeritud teenindama kokku 4 suublat merre (K-1.11, K-1.12, K-1.13, K-1.14), kusjuures vaid üks neist (K-1.12) teenindab Viikjärve ning üks (K-1.13), Viikjärve vahetus läheduses, teenindab vaid Rohuneeme teed Järve tee otsast 120 m ulatuses Rohuneeme suunas.
Viimsi sademevee kanalisatsiooni arengukavas on järgmised määrangud: “Püünsi küla territooriumil asub Viikjärv, millest suubub veejuhe K-1.12 merre. Tuleks kavandada Viikjärve settest puhastamist ja kaldaääre korrastamist… Ette on nähtud sademevee torude rajamine Järve teele ja Kooli teele suunaga veejuhtmesse K-1.14. Hooldada tuleb ka kraav Rohuneeme teel Järve teest veejuhtmeni K-1.14”.
Valla poolt tellitud Projektibüroo Koda OÜ eksperthinnangus on tehtud ettepanek uurida Järve tee kollektori rekonstrueerimiseks võimalust sademevee suunamiseks Pilliroo tee kaudu merre, s.o. siis suubla K-1.14 kaudu.
Ja vald on tellinud projekti Järve tee sadevee juhtimiseks Viikjärve!?
Minu küsimus (2) – kas tõepoolest on ületamatu probleem, projekteerida kraavide põhjad ümber nii, et sadevesi hakkaks suubuma suubla K-1.13 või K-1.14 kaudu merre. Miks ei ole kaalutud neid võimalusi?
Ja viimased küsimused, eeldades, et vallavalitsus siiski otsustab muuta Viikjärve sadevete settebasseiniks – mina seda ei toeta!
- Kuidas on ette nähtud Viikjärve puhastamine ja hooldamine?
- Kas selle kohta on olemas keskkonnamõju hinnang?
- Kas on tehtud ehitamise ja käitamise kulukalkulatsioon?
- Nii Viikjärv kui ümbritev ala on eraomanduses. Milline plaan on maaomanikega järve kasutamise osas kokkuleppele jõuda? Palju see vallale maksma läheb?
Vastust esitatud arupärimisele soovime nii kirjalikult kui suuliselt.
Lugupidamisega,
Ants Erm
Ivo Rull
Valimisliit Kogukondade Viimsi
***
Lugupeetud Valimisliit Kogukondade Viimsi liikmed
Vastame Teie poolt püstitatud küsimustele punktide kaupa.
- Viikjärve suunduva toru rekonstrueerimisega ei muutu Viikjärve voolava sademevee valgala suurus. Sellest tulenevalt ei suurene tõenäosus, et Viikjärve võiks sattuda reostust. Nagu juba selgitatud siis Viikjärve väljalasu vee kvaliteeti seiratakse kord kvartalis ja siiamaani ei ole mitte ühtegi korda sademeveeväljalasu K-1.12 näitajad ületanud lubatud norme. Sellest tulenevalt puudub alus väiteks, et Viikjärv on reostunud.
- Kaalutud on väljalasu K-1.13 kasutamist, kuid tegemist oleks tehniliselt palju keerukama ja kulukama lahendusega. Tegemist oleks ebaproportsionaalselt kalli ja ebamõistliku alternatiiviga. K-1.11 näol ei ole tegemist realistliku alternatiiviga, mille realiseerimine nõuaks äärmiselt mahukat Püünsi küla sademeveesüsteemide ümberehitamist.
- Käesoleval hetkel puudub Viimsi Vallavalitsusel plaan Viikjärve puhastamiseks ja hooldamiseks. Kuna sademevee väljalasus K-1.12 kord kvartalis teostatavad vee proovid ei ole näidanud reostuse olemasolu ei ole Viimsi Vallavalitsusel käesoleval hetkel plaanis teostada Viikjärves puhastustöid. Hetkel on Viimsi Vallavalitsusel plaanis rekonstrueerida ajalooline olemasolev Viikjärve suunduv sademeveetoru ning antud töö ei tekita lisavajadust Viikjärve puhastamiseks.
- Viikjärve voolava torustiku rekonstrueerimise raames ei ole koostatud keskkonnamõjude hinnangut. KMH viiakse läbi olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral. Olemasoleva sademeveetorustiku rekonstrueerimine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses.
- Hanke sademevee poolega seotud projekteerimise ja väljaehitamise poolne kulu on 68 900 eurot. Rekonstrueerimise järgne hooldamine toimub vastavalt vajadusele ja sellest tulenevalt on selle maksumust raske hinnata. Ehitus- ja kommunaalosakonna kogemus näitab, et korralik rajatud torustik võib funktsioneerida hooldusvabalt aastakümneid. Viie kaevuga toru hoolduskorra maksumus on 200 – 300 eurot.
- Sademeveesüsteemi rekonstrueerimise osas kasutab Viimsi Vallavalitsus Asjaõigusseaduse rakendamise seadusest tulenevat tehnovõrgu valdaja õigust rekonstrueerida tehnovõrk. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Rohuneeme tee 80 kinnistu esmakinnistamise ajaks on 7. aprill 2004, mistõttu on praegusel juhul kinnistu omanikel eespool nimetatud sademeveekanalisatsiooni toru osas seadusjärgne talumiskohustus. Riigikohus on sisustanud asjaõigusseaduse rakendamise seadusest tulenevalt talumiskohustuse sisu muuhulgas sellega, et kinnisasja omanik peab võimaldama tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et kõnealune sademeveekanalisatsiooni toru on ka tänasel päeval eesmärgipärases kasutuses ning vallavalitsuse soov on teha tehnorajatise rekonstrueerimiseks vajalikke töid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Laine Randjärv
vallavanem
Koostaja Siim Reinla 5626 6190
***
Pöördumine Viimsi Vallavolikogo heakorra- ja keskkonnakomisjoni poole
seoses Viikjärve tulevikuga
Lp. Keskkonna- ja heakorra komisjoni juhid ja liikmed,
pöördume Teie poole palvega võta arutlusele Viikjärvega seonduv, kui olulise keskkonnamõjuga probleem.
Me oleme pöördunud vallavanema poole järgmiste küsimustega.
Miks on hädavajalik muuta Viimsi ainuke järv sadevete settebasseiniks.
Vallavanem on meile vastanud, et “…2016kuni 2019. aasta suveni pole sademevee väljalasu K-1.12 näitajad ületanud mitte kordagi lubatud norme. Viikjärvest merre suunduv sademevesi on puhas. Loomulikult pole avariide eest lõplikult mitte keegi kaitstud, aga meil pole põhjust arvata, et Viikjärve peaks tulevikus suunatama reostust.”
Jah, aga väljalask K-1.12 on peale Viikjärve – enamus võimalikust reostusest on selleks ajaksjuba settinud Viikjärve põhja!
Tänase seisuga suunatakse suur hulk sadevetest heitveekanalisatsiooni aga plaani hakkab järgi 2,3 km2 tiheasustuse vesi suubuma Viikjärve, sedavõrd kasvab ka avariide oht, samuti heljumi ja toiteainete ladestumine järve põhja.
Mina, Ants Erm, olen sadevete probleemiga tegelenud ka oma erialases tegevuses, nimelt uurisime Tallinna lahte suubuvat sadevett – järeldus oli, et haisu põhjustavad lagunevad vetikad, mille vohamine on tingitud sadeveekollektorite ja Pirita jõe kaudu merre juhitavatest toiteainetest. Kõige suuremas, Ülemiste kollektoris, jäi enamik 2012 ja 2013 aast suvel võetud proovides lämmastiku kontsentratsioon vahemikku 2 – 4 mg/L ja fosfori kontsentratsioon vahemikku 0,1 – 0,8 mg/L. Keskkonnainspektsiooni poolt Viikjärve juures asuvast kanalisatsioonikaevust võetud proovis oli lämmastiku kontsentratsioon 4, 1 mg/L ja fosfori kontsentratsioon 0,16 mg/L. Meri suudab üldjuhul sellise koormuse hajutada, väike järveke mitte!
Jah, suublas, mis juhib Viikjärvest vee merre, võivad näitajad olla suurepärsed, sest… kogu enemis reostust settib settebasseini – Viikjärve.
Vaadeldavat 2,3 km2 on planeeritud teenindama kokku 4 suublat merre (K-1.11, K-1.12, K-1.13, K-1.14), kusjuures vaid üks neist (K-1.12) teenindab Viikjärve ning üks (K-1.13), Viikjärve vahetus läheduses, teenindab vaid Rohuneeme teed Järve tee otsast 120 m ulatuses Rohuneeme suunas.
Viimsi sademevee kanalisatsiooni arengukavas on järgmised määrangud: “Püünsi küla territooriumil asub Viikjärv, millest suubub veejuhe K-1.12 merre. Tuleks kavandada Viikjärve settest puhastamist ja kaldaääre korrastamist… Ette on nähtud sademevee torude rajamine Järve teele ja Kooli teele suunaga veejuhtmesse K-1.14. Hooldada tuleb ka kraav Rohuneeme teel Järve teest veejuhtmeni K-1.14”.
Valla poolt tellitud Projektibüroo Koda OÜ eksperthinnangus on tehtud ettepanek uurida Järve tee kollektori rekonstrueerimiseks võimalust sademevee suunamiseks Pilliroo tee kaudu merre, s.o. siis suubla K-1.14 kaudu.
Ja vald on tellinud projekti Järve tee sadevee juhtimiseks Viikjärve!?
Meie küsimus oli – kas tõepoolest on ületamatu probleem, projekteerida kraavide põhjad ümber nii, et sadevesi hakkaks suubuma suubla K-1.13 või K-1.14 kaudu merre. Miks ei ole kaalutud neid võimalusi?
Sellele küsimusele olem Alar Mikult saanud pidevalt vastuseks, et see on keerlisem ja kallim, kui sadevete Viikjärve juhtimine.
Kas keskkond meile tõepoolest nii vähe korda läheb?
Lp. Heakorra- ja keskkonnakomisjoni juhid, kui otsustate küsimuse arutlusele võtta, oleme lahkesti valmis jagam lisamterjale ja kommentaare.
Lugupidamisega
Svetlana Kuusing,
Viikjärve üks omanikke
Ants Erm,
Tallinna Tehnikaülikooli
meresüsteemide instituudi vanemteadur,
Viimsi Vallavolikogu liige
Viimsi Uudised
Jaga: